Eesti suurettevõtted tõmbavad tarbijad rohepesuga haneks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

RMK.

FOTO: Mihkel Maripuu

Keskkonnakaitsjate hinnangul püüavad Eesti Energia ja RMK üldsusele näida keskkonnasõbralike ettevõtetena, olles ise samal ajal keskkonnavarade hiigelkulutajad.
 

Mis ühendab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Eesti Energia ja samuti suure keskkonnasaastaja Viru Keemia Grupi interneti kodulehekülgi?

Esiteks muidugi rohelise tekstivärvi rohke kasutamine tavalise musta kõrval. Üldjuhul on rohelised pealkirjad ja/või linkide tekstiviited. Teiseks muidugi nende ettevõtete logod, mis on kõigil kolmel dominantselt rohelised.

Ja muidugi kodulehekülgede sisu ise – näiteks RMK kodulehte vaadates jääb lausa mulje, et tegemist on keskkonnaorganisatsiooni, mitte riigi suurima metsaraiuja koduleheküljega.

Ent rohelise värvi ohter kasutamine on vaid üks lihtsamaid viise juhatada lugeja rohepesu vägagi läbimõeldud maailma.

«RMK hoiab, kasvatab ja majandab Eesti riigimetsa,» on avalehel suurelt kirjas. «Kutsume kõiki loodusesse liikuma ning kaunist kodumaast rõõmu tundma.»

Edasi on viited suusaradadele, laste fotonäitusele, loodusõppeprogrammidele ja paljudele teistele pehmetele tegevustele. Inforikkal avalehel viitab RMK olemasolu peapõhjusele vaid kaks lakoonilist linki – «Metsamajandus» ja «Puidu müük».

Raiuja või hoidja?

Veel läinud kümnendi algul puhkes Eestis üldrahvalik pahameeletorm seoses metsade üleraiumisega. Sellest ajast on palju õppinud nii RMK kui ka terve hulk riigis tegutsevaid metsafirmasid, mis kõnelevad kodulehekülgedel eelkõige usaldusväärsusest, vastutustundest ja missioonitundest. Isegi erametsaomanike tarbeks valmivad metsa majandamise kavad on muutunud nüüd «Metsa säästva majandamise kavadeks», sisaldades roheliste kaante vahel hulgaliselt värvilisi looduspilte.

Rohelise kuvandi süvendamisele aitasid tublisti kaasa 2009. ja 2010. aastal riigilt RMK tiiva alla läinud looduskaitsealade ja rahvusparkide külastuskeskused, ühtlasi sai RMK enda hoole alla kogu külastuskorralduse kaitsealadel. Sisuline looduskaitse kui selline jäi keskkonnaameti vaevaks, aga koore ehk puhkeradadel jalutajate hea tuju ja tänutunde riisub endale RMK.

Ettevõtte majandada on ka RMK puhkealad ja Elistvere loomapark. Allikate kinnitusel tuleb väga suur osa RMK keskkonnakaitserahast erinevatest Euroopa Liidu fondidest.

Rõhutatud keskkonnasõbralikkus ei võimalda ettevõtetel kustutada mitte üksnes enda ökoloogilist jalajälge, vaid see lubab teenida ka raha. Keskkonnasõbralikkus müüb, ja firmad teavad seda. Eesti Energia näiteks müüb tavapärasest kallima hinnaga rohelist energiat, lubades, et pistikust tulev vool on kaetud tuulikute või hüdrojaamade toodetud elektriga.

Tegelikkuses on rohelisel energial Eesti Energia äris vaid 0,4-protsendiline osa, küll aga lubab see riigi suurimal süsihappegaasi ehk CO2 emiteerijal esitleda end keskkonnasõbraliku ettevõttena. Eesti Energia kodulehelt leiab veel ühe väga lihtsa ja odava viisi muuta end rohelisemaks. «Koostöös Looduse Omnibussiga viime inimesteni Eestimaa looduse ilu ja hea energia.»

Mullu moodustas Eesti Energia osa ettevõtte enda kinnitusel 75–80 protsenti terve riigi CO2-emissioonidest, keskkonnakaitsjate hinnangul on Eesti Energia osa suurem. Lämmastikoksiidide ehk NOx-gaaside vallas oli Eesti Energia osa mullu 40 protsenti, tahkete jäätmete vallas 85–90 protsenti.

Wikipedia kinnitusel kipuvadki rohepesuga tegelema iseäranis innukalt just energeetikakompaniid, mis on traditsiooniliselt suurimad saastajad.

2000. aastatel investeeris naftatootmisgigant British Petroleum Wikipedia andmetel 200 miljonit dollarit ettevõtte brändi muutmisse. Siingi muutus logo kombinatsiooniks kollasest ja rohelisest värvist. Kasutusele võeti reklaamlause «Beyond petroleum» («Enam kui nafta» – toim).

Rohepesu fopaa

Ettevõte hakkas tegelema teatud määral ka alternatiivenergeetikaga, et õigustada suuri vormimuutusi. Läinud aastal juhtus sama ettevõtte naftaplatvormi uppumise tagajärjel maailma kõigi aegade suurimaid keskkonnakatastroofe.

Kas erafirmade rohepesus osaleb ka riik? Keskkonnaministeerium jagab ettevõtetele aasta keskkonnateo tiitleid. Mullu sai aasta keskkonnategija tiitli ka riigi suurim põlevkivi ümbertöötaja VKG.

Nagu põhjenduses kirjas, sai kontsern võidu tänu keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisele. Ehkki keskkonnajuhtimissüsteemid peavadki olema rakendatud kõigis säärastes ettevõtetes, seisab kontserni kodulehel nüüd erilise keskkonnasõbralikkuse kinnitusena aasta keskkonnategija tiitel.

Muide, 2004. aastal sai ka Eesti Energia endale sarnasel konkursil keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli.

Maailma keskkonnaorganisatsioonid – iseäranis Greenpeace – hakkasid võitlema rohepesu ehk inglise keeles greenwashing’u vastu juba 1990. aastatel. Keskkonnakaitsjad näevad rohepesus reaalset ohtu sisulisele keskkonnakaitsele ja ka iseenda mainele.

Eksivad need, kes arvavad, et rohepesu inimesi ei mõjuta – ka Wikipedia osundatud küsitluste kohaselt annab rohelisuse rõhutamine korporatsioonidele paljude tarbijate silmis tublisti plusspunkte ja lisaraha. Teisalt teeb rohepesu keerulisemaks eristada terasid sõkaldest ehk tegelikku keskkonnakaitset pseudokaitsest.

Päriskaitsjad kaotavad

Kaotajaks jäävad selles mängus ka need ettevõtted, mis tegelikult investeerivad suuri summasid keskkonnakaitsesse ja loodussõbralike tehnoloogiate arendamisse, ilma et see oleks üksnes kohustus. Nad lihtsalt ei eristu enam suures rohepesuseltskonnas ja võivad kaotada huvi loodussõbraliku tegevuse jätkamise vastu.

Targem ja värvidele allumatum tarbijaskond näeb aga rohepesu läbi ning teeb üldistuse, et keskkonnakaitse teema on muutunud suurkontsernide mängukanniks – seegi devalveerib looduskaitse tegelikku sisu. Leidub siiski ka neid, kelle hinnangul ei tasu rohepesu hukka mõista, sest sooviga näida roheline kaasneb siiski enamasti ka mingisugunegi keskkonnasõbralik sisu.

Greenpeace rõhutab oma rohepesuvastases internetikeskkonnas stopgreenwash.org, et paljud ettevõtted on pidanud investeerima keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse seaduse sunnil, aga nad reklaamivad neid rahapaigutusi hea tahte avaldusena.

«Samal ajal kui mõned kompaniid näitavad kõigile oma «rohelist nägu», töötavad nende lobistid Washingtonis ööpäev ringi keskkonnapiirangute vähendamise nimel,» teatab Greenpeace. «Kui kontsernid kulutaks keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele sama palju raha kui rohelisena näimisele, siis suudaks nad tõepoolest maailma paremaks muuta.»

Tagasi üles