N, 2.02.2023

ANALÜÜS ⟩ Emapalk ei teinud naisi vaeseks, lastetoetused samuti mitte

Mikk Salu
, ajakirjanik
Emapalk ei teinud naisi vaeseks, lastetoetused samuti mitte
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Uuringud näitavad sedagi, et laste saamisega seotud karjäärikatkestus ei mõju kõikidele naistele ­sugugi ühtemoodi.
Uuringud näitavad sedagi, et laste saamisega seotud karjäärikatkestus ei mõju kõikidele naistele ­sugugi ühtemoodi. Foto: Shutterstock
  • Laste saamisel on negatiivne mõju naiste palgale.
  • Lihtsaid lahendusi pole.
  • Emapalga ja lastetoetuste ründamine pole põhjendatud.

Lastetoetuste tõstmise ­eelnõu võib ­kritiseerida mitmest nurgast. On vastutustundetu ­kirjutada lihtsalt 300 miljonit püsi­kulu aastas riigieelarvesse, ilma et oleks teada, kust raha tuleb. Või vastata suvaliselt: küll valitsus leiab. Ilmselt võiks olla ka skeptiline lastetoetuste ­tõusu mõju suhtes sündimusele. ­Mingi mõju ehk on, aga pigem ­väiksem, kui osa eelnõu eest­kõnelejaid arvab.

Mitte et teaks ennustada, aga üldiselt kipub poliitikaga olema nii, et tulemused on kesi­semad (nii heas kui ka halvas mõttes), kui alguses arvatakse. Aga see ei tähenda, et eelnõu või ­sellega seotud teemade ründamiseks kõlbab iga argument.

Mõni päev tagasi ilmusid meedias sellised artiklid nagu «Lahked peretoetused aitavad emasid, kuid teevad nad aasta­teks vaeseks» (EPL, 14.06) ja «Emapalk tegi naise vaeseks. ­Lastetoetused suunavad sünnitama ja koju jäämagi» (Delfi, 14.06). Suuresti on need inspireeritud värskest raportist «Sooline palgalõhe Eestis: kujunemine ja vähendamise võimalused».

Emaduslõiv on igal pool, Eesti ei ole erand

Hoolimata kogu lugupidamisest kolleegide vastu, seekord on märgist mööda lastud. Väited «emapalk tegi vaeseks» ja «lahked peretoetused teevad aastateks vaeseks» on valed. Soolise palgalõhe raport ei ütle midagi sellist, ei ütle ka raporti alus­uuringud. Ka miski muu ei ütle midagi sellist.

Mida see raport aga ütleb: Eestis eksisteerib emaduslõiv. See tähendab, et lastega naised saavad vähem palka kui ­lastetud naised. Kuid nagu viitavad ka Eesti uurijad, on see samamoodi mujalgi maailmas või vähemalt seal, kus neid asju mõõdetud. Emaduslõiv on igal pool, sõltumata sellest, missugune sotsiaalsüsteem parajasti kehtib, kas on emapalk või mitte, on lasteaiakohad või mitte.

Europarla­men­di liige Andrus Ansip oma emapalga­ga (või praegusel juhul Isamaa juht Helir-Valdor Seeder laste­toetustega) ei suuda lahendada universaalseid probleeme. Kui mingi probleem on kõikides riikides, peaks eeldama realistlikumat käsitlust. Näiteks et emaduslõivul ei ole ühte ja konkreetset põhjust. Ja sedagi, et ei ole selget lahendust. Kui oleks, oleks keegi mõnes teises riigis juba lahenduse avastanud ning emaduslõivu likvideerinud.

Eesti soolise palgalõhe ­uuring viitab mitmes kohas Henrik Kleveni töödele ja just Kelveni meto­doloogiat kasutatakse ka Eesti emaduslõivu mõõtmisel. Kleveni uuringud Taani kohta on ­toonud esile aga ühe paradoksaalse tulemuse. Kõige olulisem asi, mis Taanis emadus­lõivu suurendab, on lastesõbralikud ja lapsevanemasõbralikud töökohad. Esmapilgul ebaloogi­line, sest kas pole lastesõbralike ­töökohtade loomise eesmärk vastupidine: soodustada lapsevanemate tööle naasmist, vähendada karjääri­katkestust ning sellega kaasnevat emaduslõivu? Kui tagajärg on vastupidine, siis põhjuseid on mitu, aga üks, kui järele mõelda, tegelikult loogiline. Mida rohkem kulutab mingi asutus raha töökohtade lastesõbralikuks kujundamisele, seda vähem jääb tal raha palgafondi suurendada.

Selle näite mõte on viidata probleemi komplekssusele. Loomulikult ei saa ükski uurija (olgu Taanis või Eestis) soovitada poliitikakujundajatele, et ärge tehke lapsevanemasõbralikke töökohti. Järele mõeldes, kuidas see üldse välja näeks? Seadusega keelata ettevõtetel sõimekulude hüvitamine, väikelastevanematele tasustatud lisapuhkuse andmine, mähkimis- või imetamistubade sisseseadmine või muud sellised asjad?

Raport «Sooline ­palgalõhe Eestis» mõõdab ­emaduslõivu suu­rust Eestis, aga ei mõõda ema­duslõivu tekke põhjuseid, seda, kui palju komponente seda mõjutab. Selles osas viidatakse peamiselt välisautoritele, eelkõige Emanuele Ferragina ülevaate­artiklile (Ferragina, 2020). Kui sellele pilk heita, siis mitte just erilise üllatusena tuleb muidugi välja, et iga uuring näitab ise asju. Mis tahes poliitikameetmest ka juttu ei ole, ikka võid leida uuringu, mis ütleb, et see vähendab emadusl​õivu, ja vastupidise uuringu, mis ­ütleb, et see hoopis suurendab seda.

Seepärast on ka järeldused ning polii­tikasoovitused enamasti sõnas­tatud leebes vormis, sest efekt ei ole tõenäoliselt suur, on tihti ajutine ja mõnigi kord võivad tulemused erineda sellest, mida oodati või mida selle aja uuringud näitasid.

Lapsed sõime nooremana kui praegu

Klassikaline soovitus on ­seetõttu näiteks lasteaiakohtade loomine, eelkõige käib jutt ­sõimedest. See on populaarne niikuinii, ­keegi pole vastu ja uuringud ­näitavad küll nõrka, aga ikkagi teatud efekti emaduslõivu vähendamisel. «Sooline palgalõhe Eestis» viitab, et Eesti avaliku sektori panus lastesõimedesse on juba praegu üks Euroopa suurimaid, seega ei olegi massiline lisaraha pumpamine ehk esmatähtis, kuid võib-olla saab valdkonda parandada teatud piirangute kaotamisega. Näiteks niimoodi, et lapsevanemad saaksid lapsed sõime tuua märksa nooremana, kui praegu Eestis võimalik. Imevahendit ei maksa sellest siiski loota.

Vanemahüvitisega on keerulisem. Uuringud kalduvad sinna­poole, et suurem vanemahüvitis aitab emadusl​​õivu vähendada. Küll võib olla probleemiks liiga pikk vanemahüvitise ­maksmise aeg. Eestis makstakse seda ­päris kaua ja selle aja lühendamise peale võiks mõelda. Kuid uuringud näitavad sedagi, et laste saamisega seotud karjäärikatkestus ei mõju kõikidele naistele ­sugugi ühtemoodi.

Negatiivsem, st suurem on kõrgemalt haritud ja kõrgemat palka teenivate naiste emaduslõiv, väiksem vähem haritud ja madalapalgalistel naistel. Praktilises poliitikas tekib dilemma: emapalga perioodi lühendades võid motiveerida kõrgemapalgalisi naisi kiiremini ­töökohale naasma ja niimoodi ­soodustada nende tulevast karjääri, aga sama ei kehti madalapalgaliste suhtes. Neile võib emapalga perioodi lühendamine olla hoopis negatiivse mõjuga.

Kõlab klišeena, aga alati on hea rohkem uurida. Raport «Sooline palga­lõhe Eestis» on küll värske, aga emadus­lõivust rääkides jäi paljudel ehk ­tähele panemata, et kasutatakse 2007.–2013. ja 2014. aasta andmeid. Tegu on pilguheiduga minevikku.

Statistikaameti järgi on sooline palgalõhe Eestis ­kümne aastaga kukkunud 25 ­protsendi pealt 14,9 peale. Oleks vaja teada, missugune on samal ajal olnud emaduslõivu dünaamika, muidu tekib oht, et lahendatakse probleemi, mis tegelikult juba minevikku jäänud.

Soome perehüvitus erineb Eesti omast

Eesti ja Soome pakutavad hüvi­tised erinevad üksteisest ka muudel viisidel kui ainult summas. Laste arvu järgi rakenduvatel toetustel on põhjanaabri juures regionaalseid erinevusi, lisaks mõjutavad lapsed vanemate või hooldajate ­teisi toetusi.

Lapsetoetust makstakse Soomes kuni 17. eluaastani sõltumata sellest, kas lapsel on keskharidus veel omandamisel või ­mitte. Toetuse suurus iga lapse kohta sõltub pere laste arvust ja ­tõuseb kuni viienda lapseni. Alates viiendast lapsest on ­lapsetoetuse suurus sama ka kõikidele tulevastele lastele.

Esimese lapse kohta makstakse Soomes lapsetoetust 94,88 eurot kuus. Teise lapsega kasvab toetus 104,84 eurole, ­kolmandaga 133,79 eurole, neljandaga 163,24 eurole ja viiendast lapsest alates on toetus tema ja iga järgmise kohta 182,69 eurot.

Tabeli järgi saab näiteks kolme lapsega pere kuus lapsetoetust 333,51 eurot (94,88 + 104,84 + 133,79). Suurem, viie alla 17-aastase lapsega pere, saab sellisel juhul 679,44 eurot kuus. Eraldi laste­rikka pere toetust Soomes ei ole.

Võimalik koduhoiutoetus

Vanemapuhkuse lõppedes on alla kolmeaastast last võimalik veel kodus hoida ning taotleda koduhoiu toetust. Ühe lapse toetus on tänavu 350,27 eurot kuus, iga järgmise alla kolmeaastase lapse kohta 104,86 eurot kuus.

Üksikvanemad saavad Soomes rahvapensioniameti Kela andmete järgi iga lapsetoetust saava lapse kohta 63,30 euro ­võrra kõrgendatud toetust.

Lapsed mõjutavad Soomes ka muude sotsiaaltoetuste summasid. Näiteks töötu abiraha ­tõuseb 5,41–10,25 eurot päevas olenevalt laste arvust. Lisatoetust saavad ka lastega õppurid. Õppetoetus tõuseb 103,53 euro võrra kuus ­sõltumata laste arvust.

Lapse- ja ematoetusele lisaks pakub mõni vald rohkem toetusi kui teised. Eraldi sünnitoetust pakuvad Soomes vaid üksikud vallad ning selle summad jäävad 500 ja 6000 euro vahele. Sünnitoetus võidakse maksta lapse sünni puhul korraga või suurema summa puhul mitmes osas aastate peale jaotades, sõltuvalt vallast. Pikaajalise toetusega kaasneb elukohaga seotud konks.

Näiteks Tamperest ligi 100 kilomeetri kaugusel Virrati linnas makstakse sünnitoetust 500 euro kaupa kuni kaheksanda eluaastani. Toetuse saamiseks peab ­lapse elukoht rahvastikuregistri ­järgi ­endiselt Virratis olema. Samas Soo­me suuruselt kolmandas vallas Tamperes sünnitoetust ei pakuta.

Ahvenamaa saarestiku lapsetoetusi finantseerib vald iseseisvalt eraldi Mandri-Soomest, mis võimaldab veidi suurema ­toetuse kui mujal riigis. Ahvenamaal on toetus alates esimesest lapsest 110, teisest 143, kolmandast 185, neljandast 214 ja viiendast ning järgnevatest lastest 259 eurot.

Soomes on ematoetusena võimalik valida ühekordse rahatoetuse ja beebipaki vahel. ­Beebipaki väärtus on rahaliselt suurem kui makstav toetus, mistõttu valib suurem osa emadest põhiliselt beebiriietest ja hügieenitarvetest koosneva paki. Pakk saadetakse tänapäeval kõige ligemal asuvasse postiteeninduspunkti.

Kela andmetel soovis ­eelmisel aastal 67 protsenti ematoetuse saajatest beebipakki ­ühekordse 170 euro suuruse rahatoetuse asemel.

Maailmakuulus beebipakk

Beebipaki eelkäijat ­Kiertokori (eesti keeles ringluskorv) ­jagati juba sada aastat tagasi perenõuandlate kaudu. 1930. aastate lõpus loodeti beebipakkide abil meelitada vaeseid tulevasi emasid rasedusajal tervisehoiuteenu­seid kasutama. 1940. aastate lõpus hakati pakke jagama kõikidele emadele sõltumata nende sissetulekust.

Soomest on beebipakke saadetud kingitusena muuhulgas Rootsi kroonprintsessile Victoriale ja Briti printsile Williamile, tänu millele on beebipakid pälvinud tähelepanu üle maailma. Hanna Einmann

Lapsetoetus Soomes

  • Esimene laps: 94,88 eurot kuus
  • Teine laps: 104,84 eurot kuus
  • Kolmas laps: 133,79 eurot kuus
  • Neljas laps: 163,24 eurot kuus
  • Viiendast lapsest alates: 182,69 eurot kuus
Märksõnad
Tagasi üles