Iisraeli riik püsib sõjalisel jõul, innovatsioonil ja rahva kaitsetahtel
Juudid räägivad Golani kõrgendikel, Yad Vashemi holokausti mälestuspaigas ja Masada kindluses külastajatele ühte mõjukat lugu. Nüüd on juutidel oma riik ja oma kaitsevägi. Nüüd ei anna nad enam mitte kunagi alla, nad ei lase ennast enam lihtsalt maha tappa, nad võitlevad ja võidavad igal juhul.
Iisraeli riigi sünnist alates on organiseeritud sõjalisel jõul olnud ühiskonnas keskne roll. Sõjavägi ei ole seal pelgalt osa ühiskonnast, vaid on paljuski ühiskonna aluseks ning elab sellega sümbioosis, sest nappe ressursse tuleb osata kasutada väga targasti.
Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist andis peaminister ja kaitseminister David Ben-Gurion 26. mail 1948 korralduse luua ühtne sõjavägi, mille nimi oli Tzvah Hagannah L’Yisrael (lühend Tzahal) – heebrea keeles Iisraeli kaitsejõud. Juudiriik oli iseseisvussõjas. Mõne kuu jooksul sulatati Briti mandaadi vastu võidelnud juutide põrandaalused liikumised uueks sõjaväeks, mille ülesanne oli tõrjuda sissetungivat araablaste armeed.
Juudiriigi esimestel kümnenditel loodi sõjaväe kuvandit kui sionistlike väärtuste kehastust. Esimene juutide enda vägi sai 2000 aasta jooksul ülesandeks kaitsta rahvast, kes oli Euroopast holokausti eest põgenenud isade maale. Väikese motiveeritud armee vapustav edu ümbritsevate ülekaalukate vaenlaste vastu taastootis vanatestamentlikku müüti Taaveti ja Koljati vastasseisust.
Mõttekoja GlobalSecurity.org hinnangul on Iisraeli kaitsevägi oma lühikese ajaloo jooksul üks enam sõdinud relvajõude kogu maailmas ning ühtlasi üks silmapaistvamaid institutsioone Iisraeli ühiskonnas tänu oma mõjule riigi majandusele, kultuurile ja poliitilisele areenile.
Kaitseväe eetikakoodeksis on osa «relvade puhtusest», mis tugevdab iisraellaste kuvandit, et nende armee toetab humanistlikke universaalseid väärtusi isegi lahingus. See mõiste viitab Iisraeli kaitsejõudude aukoodeksile, mis sätestab, et relvi tohib kasutada ainult kaitseks ja isegi siis mõistlikult, süütute tsiviilelude kaitsmiseks.
Sõda vastase territoooriumil
Iisraeli kaitsejõud alluvad riigi demokraatlikule tsiviilvalitsusele. Relvajõudude eesmärk on säilitada Iisraeli riik, kaitsta iseseisvust ja nurjata vaenlaste katsed häirida tavaelu. Iisraeli sõdurid on kohustatud võitlema ja tegema kõik endast oleneva, isegi riskides oma eluga, et kaitsta Iisraeli riiki, selle kodanikke ja elanikke. Sealsed sõdurid peavad tuginema Iisraeli väärtustele ja seadustele, austades inimväärikust ning Iisraeli kui demokraatliku juudiriigi väärtusi.
Iisraeli sõjalise doktriini põhialused on, et riik ei saa endale lubada ühegi sõja kaotamist, strateegilisel tasandil on sõnastatud kaitsehoiak ja territoriaalsete ambitsioonide puudumine. Iisrael soovib vältida sõda poliitiliste vahendite ja usaldusväärse heidutuse abil, samuti vältida eskalatsiooni.
Arvatakse, et Iisraelil on alates 1967. aastast olnud tuumarelvavõimekus. Juudiriigil võib olla 80–400 tuumalõhkepead, mille kandesüsteemide triumviraat on lennukid, allveelaevad ja mandritevahelised ballistilised raketid Jericho III. Iisrael ise ei ole seda mitte kunagi kinnitanud.
Iisraelil on väike alaline armee, millel on eeskujulik eelhoiatusvõime, tugev õhuvägi ja merevägi, tõhus reservi mobilisatsiooni- ja transpordisüsteem. Tähtis on võitlus terrorismiga, valmistumine kaitseks ja võimalikult väikesed inimkaotused lahingutegevuses. Sõja korral tuleb kiiresti ja otsustavalt saavutada tulemus, koordineerides kõiki lahingudimensioone, väe- ja relvaliike. Selleks tuleb mobiliseerida ülekaalukas sõjaline jõud, minna vasturünnakule ja kanda sõjategevus kiiresti üle vaenlase territooriumile.
Juudiriigil puudub igasugune strateegiline sügavus taganemiseks ja evakueerimiseks, seepärast peavad nad sõdimist alustama piiridelt ja viima purustavad lahingud oma elanikkonna ning majanduse säästmiseks kohe vastase territooriumile.
Kuna Iisraeli armee tegevteenistuses on vaid 165 000 sõdurit, neist ligikaudu kaks kolmandikku ajateenijad, on võimalik seda ülesannet täita ainult hästi koolitatud reservi hoidmisega.
Iisraeli riik ja riigikaitse on üles ehitatud kohustuslikule ajateenistusele, tegevteenistusele ja teenistusele reservis.
Ajateenistus annab raudse jõu
Ajateenistus on kohustuslik juutidele ja druusidele, nii meestele kui ka naistele, ning tšerkessi meestele. Druusid ja tšerkessid on kaks Iisraeli riigile truud mittejuutide vähemusrühma. Meessoost beduiinidest iisraellased astuvad teenistusse tavaliselt vabatahtlikuna.
Teenistusest vabastatakse abielunaised, lastega naised ja ultraortodokssed mehed, kes õpivad yeshiva’s (religioossed akadeemiad).
Iisraeli araablased on vabastatud kohustuslikust ajateenistusest, kuna see võib viia nad olukorda, kus nad on sunnitud võitlema naaberriikides elavate sugulaste vastu. Enamik juute ja araablasi on selle status quo’ga rahul. Mõned on siiski väljendanud muret, et araablaste väljajätmine ajateenistusest paneb nad sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsasse olukorda, kuna paljud juudid loovad sotsiaalseid sidemeid just kaitseväes ja see paneb aluse nende karjäärile pärast teenistust.
Ajateenistuse aeg on meestel 32–36 ja naistel 24 kuud. Sellele järgneb aastakümnete pikkune kohustusliku reservteenistuse periood (naistel 50. eluaastani ja meestel 55. eluaastani). Üliõpilastel on võimalik teenistusse astumist edasi lükata.
Kaitsevägi täidab jätkuvalt olulist sotsiaalset rolli immigrantide esmase sulatusahju ja võrdsustajana. Ajateenistus viib maapiirkonna kibutsi elaniku kokku Tel Avivi linnaelanikega, nüüdisaegse ortodoksse juudi ilmalikuga ja sabra (Iisraeli põliselanik) sisserändajatega.
Ajateenistus määrab staatuse ühiskonnas
Iisraeli noorukite jaoks on teenistusse minek üks elu tähtsaid verstaposte, pered korraldavad sisseelamiskeskustes pidusid ja filmivad lastega hüvastijättu. Nagu iga kaitsevägi, pakub ajateenistus laia valikut töökohti, jalaväest luureteenistuse ja sõjaväeorkestrini. Kuulumine eliitüksusesse on prestiižikas. Mõned silmapaistvad ajateenijad valitakse eriväelase treeningprogrammi, et saada lõpuks eriüksuste liikmeks. Igal brigaadil on oma eriüksus.
Konkurents nendesse üksustesse pääsemiseks on sageli äge, eriti selle nimel, et saada ülipopulaarse õhuväe lahingulennukite piloodiks. Samal ajal nimetatakse kontoris töötavaid sõdureid sageli pilkavalt jobnik’uteks.
Õigus vaielda käskude üle
Head sõdurid kutsutakse ohvitserikoolitusele, mis nõuab minimaalset kohustust registreeruda täiendavaks teenistusaastaks. Eri üksustest pärit kadetid saavad mitmenädalase väljaõppe sõjaväeakadeemias ning nooremleitnandi auastme.
Reservohvitserid saavutavad ühiskonnas kõrgema staatuse, mis aitab neil elus paremini läbi lüüa.
Kaitsevägi on otsustavalt mitteametlik, kõik sinatavad kõiki, loobutud on formaalsetest tervitustest ja pöördumistest. Käske on võimalik vaidlustada ja ohvitsere maha hääletada. Asi ei ole auastmes, vaid selles, kuidas keegi hakkama saab. See ei tähenda, et Iisraeli kaitseväes käsku ei tule täita, küll aga on igaühel õigus enne vaielda ja käsu mõistlikkus kahtluse alla seada.
Kui mujal valitseb allumine hierarhiatele, formaalsele autoriteedile, käsuliinidele, määrustikele, siis Iisraeli kaitseväge saab pigem iseloomustada kui institutsionaliseeritud allumatust. Iisraeli kaitseväe mentaliteet on rõhutatult egalitaarne ja antimilitaristlik. Ülematele vastuvaidlemine ja nende autoriteedi kahtluse alla seadmine on pigem soovitatav.
Oskus valida juhte
Iisraeli armee tugevuseks on oskus valida inimesi võimete ja isikuomaduste järgi, anda neile seejärel väga hea väljaõpe ning panna vastutama olukordades, mis nõuavad initsiatiivi ja loovaid lahendusi. Iisraelis arutavad koolilapsed selle üle, kuidas pääseda teenima mõnda eliitüksusesse, nii nagu nende eakaaslased Ameerikas arutavad, millist ülikooli valida.
Hilisematel tööintervjuudel ei pöörata akadeemilisele haridusele tavaliselt väga palju tähelepanu, küll aga küsitakse alati, kus keegi teenis.
Üks elukutse, kuhu silmapaistvaid ohvitsere otsitakse, on poliitika. Kindralite ja kolonelide tuntus ja julgeolekuvolitused muudavad nad parteidele atraktiivseks.
Tippohvitserid liiguvad sageli kaitseväe peakorterist Tel Avivis Jeruusalemma poliitilisse kabinetiruumi. Viimasest neljast Iisraeli peaministrist kolm tulid poliitikasse otse kaitseväest.
Riigikaitse veab innovatsiooni
Kaitsejõud on andnud hindamatu panuse Iisraeli teadusesse, inseneeriasse, innovatsiooni ja majandusse. Iisraeli kvalitatiivse eelise säilitamine arvuliselt suuremate vaenlase jõudude ees on innustanud riigi kaitsetööstust otsima tipptehnoloogiat ja julgustanud sõdureid varustust loovalt kasutama.
Paljusid armeest välja tulnud uuendusi ja ideid kasutavad endised sõdurid hiljem tsiviilmaailmas ja see on andnud hoogu Iisraeli arenevale kõrgtehnoloogilisele tööstusele. Paljud eliitüksused saavutasid koguni maine kasvulavana geeniustele, kes pärast armeest lahkumist asutavad idufirmasid või saavad olemasolevates ettevõtetes projektijuhtideks.
Iisraeli kaitsetööstus on strateegiliselt oluline sektor, suur tööandja ning Iisraeli kaitsejõudude suur tarnija. Iisrael on üks maailma suurimaid sõjavarustuse eksportijaid. Kolm ettevõtet – Elbit Systems, Israel Aerospace Industries ja RAFAEL – on on noteeritud maailma saja suurima kaitseettevõtte hulka. Iisrael on olnud relvatarnijate esikümnes. Riigis on üle 150 tegutseva kaitseettevõtte, mille kogutulu aastas ulatub miljarditesse. Suur osa ekspordist müüakse Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse, aga ka Kagu-Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse.
Iisraeli sõjavägi kasutab mitmeid omal maal välja töötatud tehnoloogiaid, millest paljud on loodud spetsiaalselt tema vajaduste rahuldamiseks Levandi operatsioonikeskkonnas, nagu näiteks Merkava tank, soomustransportöör Achzarit, õhutõrjesüsteem Iron Dome, Trophy aktiivne kaitsesüsteem sõidukitele ning automaatrelvad Galil ja Tavor.
Põhjus, miks Iisrael kasutab suhteliselt vähe kodumaist kaitsevarustust ja relvastust, on massiivne sõjaline abi, mida juudiriik saab Ameerika Ühendriikidest.
Iisraeli kaitseväe põhiväärtused
Kaitsta Iisraeli riigi olemasolu, iseseisvust ning kodanike ja elanike julgeolekut.
Pühendumine juudi rahva kodule – demokraatlikule Iisraeli riigile ning selle kodanikele ja elanikele.
Sõdurid on kohustatud kaitsma inimväärikust. Kõik inimesed on oma olemuselt väärtuslikud, sõltumata rassist, usust, rahvusest, soost või staatusest.
Iisrael
Elanikke 9,5 miljonit
SKT 478 miljardit USD
Per capita 50 200 USD
Kaitsevägi 169 500
Reserv 465 000
Kosmos
10 satelliiti EROS, Ofeg, TecSAR-1 (Polaris)
Strateegiline õhukaitse
Iron Dome, Patriot PAC-2, Davids Sling, Arrow 2 Green Pine/Super Green Pine radarid ja Citrus Tree juhtimiskeskus
Maavägi: isikkoosseis 126 000, neist ajateenijaid u 100 000.
1300 Merkava MK IV ja Merkava Mk III tanki,
12 000 soomukit Namer, M113, Nagmachon, Achzarit,
602 iseliikuvat suurtükki 155 mm M109A5 ja M109A2, 175 mm M107, 203 mm M1110
171 järelveetavat 155 mm haubitsat
Droonid
Pioneerimasinad, sh sillatankid, demineerimistankid, jm
118 mitmikraketiheitjat 227 mm M270 MLRS, 306 mm IMI Lynx, 160 mm LAR-160, 290 mm LAR-290
Õhutõrjeraketid
Merevägi: isikkoosseis 9500, neist 2500 ajateenijat
5 Dolphin-klassi, Tanin-klassi allveelaeva
3 Sa´ar 5 klassi korvetti
4 Sa´ar 6 klassi korvetti
8 Sa´ar 4,5 klassi raketilaeva
38 patrull-laeva ja kaatrid
Rannakaitseraketid
Laevatõrjeraketid
Droonid
Õhuvägi: isikkoosseis u 34 000
33 Lockheed Martin F-35A Lightning II
17 F-15 Eagle
25 F-15E Strike Eagle
175 F-16 Fighting Falcon
48 Sikorsky UH-60 Black Hawk
48 AH-64 Apache
22 Sikorsky CH-53 Sea Stallion
17 transpordilennukit
11 tankurlennnukit
4 õhuoperatsioonide juhtimislennukit
21 luurelennukit
Droonid
Sandarmeeria ja piiripolitsei isikkoosseis 8000
Allikas: The Military Balance