Kohus vabastas riigireetur Vladimir Veitmani enne tähtaega vanglast (1)

BNS
Copy
Riigireetmises süüdi mõistetud Vladimir Veitman kohtus.
Riigireetmises süüdi mõistetud Vladimir Veitman kohtus. Foto: kaitsepolitsei

Viru maakohus otsustas juuni alguses vabastada enne tähtaega vanglast alates 2013. aasta oktoobrist riigireetmise eest 15-aastast karistust kandnud kaitsepolitsei ekstöötaja, praeguseks 72-aastase Vladimir Veitmani.

Viru maakohus leidis 7. juuni määruses, et Veitmani võib ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutada ning talle elektroonilise valve kohaldamine on tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpunikandmine.

Harju maakohus tunnistas 2013. aasta 30. oktoobril Veitmani süüdi riigireetmises, asutusesisese teabe kogumises ja edastamises ning selles, et ta viis asutuse turvaalalt välja salastatud teabekandjaid, ning mõistis talle 15-aastase vanglakaristuse. Kohus lahendas kriminaalasja kinnisel istungil kokkuleppemenetluses.

Ühtlasi konfiskeeris kohus Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 eurot ja mõistis tsiviilhagina välja 65 520 eurot. Samuti konfiskeeriti Veitmanilt korter ja sõiduauto.

Veitmani süüdistati selles, et ta on aastatel 2002–2011 kogunud salastatud teavet ja edastanud seda korduvalt Vene Föderatsiooni eriteenistustele ehk Vene välisluure teenistusele SVR.

Kaitsepolitsei kinnitusel motiveeris Veitmani riigireetmiseks eelkõige raha, kuigi oma osa oli ka rahulolematusel tööülesannete ja karjääriga.

Veitman töötas kaitsepolitseis aastatel 1994–2011. Enne seda, aastatel 1980–1991 oli ta KGB teenistuses.

Riigireetmises süüdi mõistetud kaitsepolitsei ekstöötaja Vladimir Veitmani kriminaalasja materjalid salastati pooleks sajandiks.

Vastavalt riigisaladuse ja välisteabe seadusele on riigisaladuse tasemed alates madalamast – piiratud, konfidentsiaalne, salajane ja täiesti salajane.

Maksimaalne salastatus kehtestatakse 75 aastaks, kui teave võib ohtu seada jälitustegevusse kaasatud inimeste või politseiagentide elu. Samas see salastatus kustub, kui kaitstava surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates.

Samuti salastatakse 50 aastaks julgeolekuasutuste rahvusvahelist koostööd ning eri jõustruktuuridega tehtavat koostööd puudutav teave.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles