/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)
Kanada teatas kolmapäeval, et suurendab diplomaatilist kohalolekut Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kaukaasias, avades neli uut saatkonda, sealhulgas Eestis.
Teade langeb ajale, mil NATO juhid, nende seas Kanada peaminister Justin Trudeau, kohtusid, et arutada muu hulgas seda, kuidas aidata Kiievil Moskvale vastu seista.
«Kanada teatab oma diplomaatilise jalajälje suurendamisest. Kanada avab neli uut saatkonda - Eestis, Leedus, Slovakkias ja Armeenias,» ütles välisminister Mélanie Joly Madridis toimuva NATO tippkohtumise ajal.
Ta lisas, et diplomaatilise kohaloleku suurendamine saatkondade avamisega tähendab ka suursaadikute saatmist neisse riikidesse.
«Diplomaatiline laienemine aitab juhtida Kanada vastust kerkivatele julgeolekuohtudele, täiustada poliitilist ja majanduslikku koostööd Euroopa liitlastega ning seista vastu Venemaa Ukraina invasiooni tagajärgedele ja toetada Armeenia demokraatlikku arengut,» seisis Kanada välisministeeriumi avalduses.
Ministeerium märkis, et saatkondade avamine «täiustab ka Kanada suhtlust piirkonnaga, aidates seista vastu Venemaa destabiliseerivale tegevusele ja suurendada tuge operatsioonile Reassurance».
Operatsiooni raames on Lätisse paigutatud 1400 Kanada sõdurit, et tugevdada NATO kollektiivkaitset.
«Usume, et diplomaatia on üks tõhusamaid viise julgeoleku ja stabiilsuse toetamiseks,» ütles Joly.
President Karis: head sõbrad on igal ajal olulised
Kanada otsust lähetada Tallinnasse suursaadik tervitas ühismeedias ka Vabariigi President Alar Karis.
«Olen kindel, et see tugevdab meie riikide ja inimeste sõprust ja koostööd veelgi,» märkis Karis. «See on oluline uudis meie kaitsekoostöö tihendamiseks, aga ka ettevõtjate, kultuurivahetuse ja ning siinsele Kanada kogukonna jaoks. Head sõbrad on igal ajal olulised,» lisas ta.