/nginx/o/2021/06/14/13847719t1hf48b.jpg)
/nginx/o/2021/09/30/14106556t1h7cd2.jpg)
- Eesti kaitsmine on keerulisem ilma Kaliningradi demilitariseerimata.
- Kaliningrad on probleem kõigile, ka Venemaale.
- Suwałki koridori hõivamisel puudub mõju.
Et kaitsta Eestit ja teisi Balti riike sõjalise sissetungi eest, on vaja tagada teisel pool piiri olevate üksuste hävitamine. Kaliningrad on Baltikumi kaitsmise valupunkt.
Kaliningrad on justkui kindlus keset NATOt. Mõneti võiks seda võrrelda isegi Lääne-Berliiniga keset idablokki, kuigi territoorium ning vägede suurused ei ole võrreldavad. Seda kardetakse ning see ohustab Suwałki koridori, mis tagab Poolast maismaakoridori «Balti poolsaarega». Samas tuleb arvestada Kaliningradi saarelist iseloomu. Piirkond on ülejäänud Venemaast eraldatud, mis muudab selle haldamise ja varustamise keerulisemaks. Olenemata valitud marsruudist eraldab seda põhiterritooriumist kaks riiki. Levinuim transiitkoridor on läbi Leedu ja Valgevene.
Kipume nägema Poola-Leedu ühenduskohta enda suure nõrkusena, kuid selgub, et tegelikult on see piirkond ka suur peavalu Venemaale.
Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul oli oht Suwałki koridori sulgemiseks paar aastat tagasi väga suur. Palmi sõnul oli arusaam, et venelased võtavad piirkonna NATO-lt ära. «Aga kui on sõda, siis miks peaks sõdima ainult Suwałki koridoris?» pööras Palm selle küsimuse ümber. Venemaa hoiab piirkonnas palju relvastust, sealhulgas täppisrelvi, enklaaviga tuleb tegeleda, mis ei tähenda aga Palmi sõnul selle füüsiliselt ründamist. «Neutraliseerida tuleb Kaliningradist lähtuv oht,» sõnas Palm.
Kaliningradi tähtsus
Kaliningrad on Venemaale kahtlemata oluline, sest tegemist on Venemaa ainsa jäävaba sadamaga Läänemerel, nende viimaste hõivamine ja hoidmine on Moskvale alati oluline olnud. Näiteks teatas 1940. aastal pärast Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist toonane Nõukogude Liidu välisminister Molotov: «NSV Liit on viimaks ometi saanud jäävabad sadamad Läänemerel.»
Kaliningradil on ka mentaalne tähtsus «vene vaimsuse» hoidmisel. 4. juulil Kaliningradi külastanud Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill rääkis sealse piirkonna rolli tähtsuse kasvust ümbritseva olukorra taustal. Ta rõhutas oma sõnavõtus, et see pole niivõrd seotud isegi mitte sõjalise või poliitilise mõõtmega, vaid patriarhi nägemuses on tegemist vaimse eelpostiga keset «kristlikust minevikust eemalduvat läänt.»
Piirkonnas elab natuke vähem kui miljon inimest, kellest suur osa on seotud sõjaväe tegemistega. Siin asub Venemaa Balti laevastiku peakorter ning kolm õhuväebaasi. Niisamuti ka arutul hulgal muid vägesid ning aeg-ajalt tuuakse sinna uusi relvasüsteeme ning siis «viiakse» neid justkui ära. Tegemist on ühe militariseerituima Venemaa piirkonnaga ning sõjaliste rajatiste tiheduselt ületab see kõiki paiku Euroopas.
Kaliningradi deblokeerimine või hävitamine
See sõltub nüüd juba sellest, kummalt poolt vaadata. Venemaa nägi oma sõjalistes plaanides ette deblokeerimise ehk siis maismaaühenduse loomise. See saab toimuda ainult läbi Valgevene, sulgedes Suwałki koridori, mis omakorda takistaks NATO vägede toomist Baltikumi ning põgenike lahkumist.
Maismaaühenduse äralõikamine Baltikumist näib õõvastav, kuid kas asjad on nii hirmsad, nagu need paistavad? Soome ja Rootsi NATOsse tulek muudab julgeolekuolukorda regioonis, kuid ei tee probleemi olematuks. Ekspertide hinnangul astuvad Soome ja Rootsi NATOsse enesekaitseks, mitte ei liitu eksklusiivselt Baltikumi kaitsmiseks.
/nginx/o/2022/07/10/14684899t1hfd47.jpg)
Palju on Ukraina kontekstis räägitud võimalusest tabada rindejoonetaguseid sihtmärke. Ühe olulise tahuna on läänt takistanud relvade andmisel ka nende laskeulatus, sest kardetakse, et Ukraina ründab nendega sihtmärke Venemaal. Tegelikult on äärmiselt keeruline kujutada ette agressori purukslöömist ilma löökideta tema territooriumile.
Kui Eesti kaitsmine piirdub ainult sõjategevusega Eesti territooriumil, oleks see meile väga valus. Baltikumi kaitsmisel on löögid Venemaale möödapääsmatud, kui «kaitsta igat tolli NATOst», nagu on lubanud USA president Joe Biden. Seega tuleks anda sõjalisi lööke nii Leningradi, Pihkva kui ka Kaliningradi oblastite pihta.
Mõtteviisi muutus Läänes
Olulisem on aga, et läänes on toimunud justnagu muutus Kaliningradi suhtes. Seda kinnitab nii Palm kui ka endine peastaabi ülem ja NATOs teeninud kindralmajor reservis Neeme Väli. Lääne mõtteviis muutus pärast seda, kui Venemaa tungis aasta algul Ukrainale kallale. «Kindlasti ei saa see nii olla, et Venemaa võib teha kõike, aga talle ei tohi vastu hakata. Kui üks tulistab, siis ongi sõda alanud ning vaenlane tuleb hävitada,» sõnas Väli.
Kaliningradi probleemi adumist läänes kinnitas ka endine välisluure juht Rainer Saks, kelle sõnul mõisteti Kaliningradi ohu kõrvaldamise vajadust juba enne, kuid pärast 24. veebruaril [alanud] sõda on see kõigile selge. Nii Palm, Saks kui ka Väli kinnitasid, et Venemaal tasub muretseda Kaliningradi pärast rohkem kui meil Suwałki pärast. «Kaliningrad ohustab kõiki teisi ja samaväärselt on ta ka ise ohustatud. Venemaa on hakanud tunnistama ja tundma. ELi sanktsioonide rakendumisega tuli juba lühikese ajaga välja, millist valu see põhjustas. Kaliningrad ei kesta ilma välise abita väga kaua,» sõnas Väli. Tema sõnul peab kaitseplaanide osa olema Kaliningradi tasalülitamine.
/nginx/o/2022/07/10/14684903t1h0c13.jpg)
Veel lisas Väli, et otsese sõja korral on Kaliningradis paiknev Venemaa Balti laevastik sisuliselt üksi. Läänemeri on NATO sisemeri ning selle kaudu on piirkonna varustamine Peterburist sisuliselt võimatu. Sealne laevastik on aga surutud kaitsesse ega saa laiemalt tegutseda. Palmi sõnul võib Kaliningradi puhul tekkida olukord, kus Venemaa peab keskenduma ainult enda kaitsmisele ja kus polegi vaja seda rünnata.
Kaliningrad ohustab kõiki teisi ja samaväärselt on ta ka ise ohustatud.
Hind on liiga kõrge ja efekt lühiajaline
Venemaa eesmärk võiks olla seal maismaaühenduse saavutamine, kuid Palmi sõnul oleks selle hind väga kõrge ning efekt lühiajaline. Ka peaks koridor olema päris lai. Teiseks oluliseks eesmärgiks võiks olla NATO lagundamine sealtkaudu. «Täna on keeruline ette kujutada, et peale Suwałki ründamist hakkaks NATO Venemaaga selle vabastamise üle arutlema. Venemaa ei lükkaks siin sõjalist efekti poliitikasse,» sõnas Palm.
Samas on selge, et sõjani ei jõuta kohe. Meenutatagu kasvõi kuudepikkust valmistumist Ukraina-vastaseks rünnakuks. Venemaa saab vägesid tugevdada enne konflikti, kuid samavõrra saavad seda teha ka NATO liitlased. Varasel ohu avastamisel on oluline roll, tõenäoliselt saab luuretegevus olema veelgi aktiivsem meie regioonis. Üheks selle nähtavaks osaks on piirkonnas toimuvad pidevad luurelennud. Lisaks NATO, USA, Suurbritannia luurelennukitele käivad sisselülitatud transponderitega (automaatsaatja-vastuvõtja) Kaliningradi all ka näiteks Rootsi luurelennukid. Venemaa luurelennukid ei lülita kunagi transponderit sisse, kuid lendavad väga tihedalt.
Kaliningrad arvudes:
elanikke: u 1 miljon (80 protsenti elab linnades)
rahvuslik koosseis:
venelased 86,4 protsenti
ukrainlased 3,7 protsenti
valgevenelased 3,6 protsenti
leedulased 1,1 protsenti
armeenlased 1,0 protsenti
Luuretegevuse hoogustumist kinnitab ka kaitsepolitseiameti endine peadirektor Raivo Aeg (Isamaa). «Venelastel on olnud praegu vaba tee Leedu transiidi jaoks, mille käigus olid suuremad võimalused ka luuretegevuseks, sh elektrooniliseks luureks. See on nüüd raskem ning tuleb millegagi asendada.» Aegi hinnangul on lääne sinisilmsus oluliselt vähenenud, vastuluuret on viimastel aastatel tõhustatud ning sagenenud on riigist spioonide väljasaatmised. «Kuigi surve läänelt kasvab, tuleb puuduvad, sissekukkunud ja väljasaadetud spioonid asendada uutega. Tavaliselt muudetakse siis taktikat, aga Venemaa puhul on tegemist paradoksiga, sest nemad üritavad samamoodi [oma asja] edasi [ajada],» kirjeldas Aeg Venemaa luure eripära.
Lihtsustatult öeldes: me kipume nägema Poola-Leedu ühenduskohta oma suure nõrkusena, kuid selgub, et tegelikult on see piirkond ka suur peavalu Venemaale. «Suwałki koridor pole nii hull tont, nagu me seda ise nägema kipume,» kõlas reservkindralmajor Väli hinnang.