:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/07/14679460t1h6d25.jpg)
- Boris Johnson tahab olla Briti peaminister seni, kuni konservatiivid valivad uue esimehe.
- Toorid ei usu aga isegi, et tema valitsus võiks olla teovõimeline või jätkusuutlik.
- Leiboristid lubavad umbusaldushääletust, kui konservatiivid Johnsonit ei kõrvalda.
Ministrite mässu tõttu Briti konservatiivide eesotsast lahkunud Boris Johnson lubab jätkata uue parteijuhi leidmiseni peaministrina, kuigi nii opositsioonilised leiboristid kui ka mõjukad toorid nõuavad tema kiiret taandumist selleltki kohalt.
«Nagu oleme näinud Westministeris [parlamendis], on karjainstinkt võimas ja kui kari läheb liikvele, siis see liigub,» lausus Johnson eile pärast partei juhi kohalt lahkumist peaministri residentsi ees Downing Streetil, viidates valitsuse ja parlamendiliikmete vastuhakule. «Mu sõbrad poliitikas, mitte keegi pole kaugeltki asendamatu ning meie geniaalne ja darvinistlik süsteem toodab järjekordse juhi, kes on sama pühendunud selle riigi edasiviimisele rasketel aegadel.»
Johnsoni skandaalid Brexitist Partygate’ini
/nginx/o/2022/07/07/14679465t1h8735.jpg)
- 7. juuni 2019: Theresa May lahkub Konservatiivse Partei juhi kohalt suutmatuse tõttu veenda parlamenti toetama Euroopa Liiduga läbi räägitud Brexiti lepet.
- 23. juuni 2019: Karmi käe Brexiti suuna juht Boris Johnson on valmis riskima leppeta Brexitiga, et saada ELilt järeleandmisi. Johnson valitakse Konservatiivse Partei uueks juhiks, päev hiljem võtab ta üle peaministri ameti, pärides vähemusvalitsuse. Johnson teatab, et Ühendkuningriik lahkub EList 31. oktoobril, leppega või ilma.
- 28. august 2019: Johnson teatab, et peatab parlamendi tegevuse oktoobri keskpaigani, jättes sellega oponentidele vähem aega tegutsemiseks.
- 19. oktoober 2019: Ühendkuningriigi ülemkohus otsustab, et parlamendi tegevuse peatamine oli ebaseaduslik. Vahepeal on 21 konservatiivide parlamendiliiget väljendanud toetust eelnõule, millega otsida võimalust EList lahkumist edasi lükata, et vältida leppeta lahkumist. Johnson palub ELil Brexit uuesti edasi lükata, uueks tähtajaks saab 2020. aasta 31. jaanuar.
- 12. detsember 2019: Johnson võidab parlamendivalimistel 80-kohalise enamuse, mis annab talle piisavat toetust Brexiti leppe läbi surumiseks.
- 23. jaanuar 2020: Briti parlament kiidab Brexiti leppe heaks, muutes selle seaduseks. Euroopa Parlament annab leppele heakskiidu kuus päeva hiljem. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust.
- 23. märts 2020: Johnson kuulutab Ühendkuningriigis välja esimese Covid-19 karantiini.
- 5. aprill 2020: Johnson toimetatakse Covid-19ga haiglasse ja paigutatakse seejärel intensiivravile. Nädal hiljem pääseb peaminister haiglast.
- 30. november 2021: Briti meedias hakkavad ringlema teated, et valitsus rikkus koroonapidudega 2020. aasta novembris ja detsembris oma enda Covid-19 poliitikat. Skandaal kogub tuure, mõne nädala jooksul saabub teateid juba enam kui kümnest valitsuse peost. Johnson väidab, et pidusid ega reeglite rikkumist ei toimunud.
- 8. detsember 2021: Johnson annab loa uurida nn Partygate’i skandaali. Üleskutsed partei juhtkond välja vahetada hakkavad vaibuma.
- 9. aprill 2022: Johnson kohtub Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Tugev toetus Ukrainale aitab parandada Johnsoni mainet ja silub siseriiklikke probleeme.
- 12. aprill 2022: Johnsonile määratakse 50 naelsterlingi suurune trahv ühel koroonapeol osalemise eest. Johnson on sunnitud vabandust paluma.
- 13. mai 2022: Põhja-Iirimaa unionistid tõkestavad parlamendi töö Brexiti kaubandusreeglite tõttu.
- 18. mai 2022: Statistikaameti teatel kasvas inflatsioon aprillis 9 protsendini, mis on viimase 40 aasta kõrgeim näitaja. Valitsust kutsutakse üles tegema rohkem, võitlemaks elatustaseme kriisi ja hüppeliselt kasvanud energiahindadega.
- 22. mai 2022: Partygate’i juurdluse tulemused saavad avalikuks. Peaministri residentsis Downing Street 10 on toimunud vähemalt 16 pidu 2020. aasta mai ja 2021. aasta aprilli vahel. Raportis kirjeldatakse ülemäärast alkoholitarbimist, omandi kahjustamist ning koristajate ja julgeolekutöötajate alandamist.
- 25. mail 2022: Johnson teatab parlamendi ees kõneledes, et osales põgusalt mõnel Downing Street 10 peol, aga ainult selleks, et tänada lahkuvaid kabinetiliikmeid tehtud töö eest.
- 26. mai 2022: Valitsus pöörab ringi nafta- ja gaasifirmasid puudutava maksupoliitika ja teatab kavatsusest kehtestada energiafirmadele 25 protsendi suurune maks.
- 3. juuni 2022: Johnsonit saadab vilekoor, kui peaminister saabub kuninganna Elizabeth II juubelipidustustele.
- 6. juuni 2022: Johnson võidab parlamendis usaldushääletuse, kuid 41 protsenti tema erakonnakaaslastest hääletab peaministri vastu.
- 15. juuni 2022: Johnsoni eetikanõunik Christopher Geidt astub tagasi, süüdistades konservatiivide valitsust plaanis teadlikult reegleid eirata.
- 24. juuni 2022: Konservatiivid kaotavad erivalimistel kaks endist konservatiivide kantsi opositsiooniparteidele.
- 30. juuni 2022: Konservatiivse Partei kõrge ametnik Chris Pincher astub tagasi süüdistuste tõttu, et ta ründas seksuaalselt joobeseisundis kahte külalist Londoni eraklubis. Pinnale kerkivad varasemad seksuaalse väärkohtlemise süüdistused. Tekivad küsimused, kas Johnson teadis Pincheri taustast, kui ta ametisse määras.
- 5. juuli 2022: Johnson palub vabandust Pincheri skandaali käsitlemise pärast ja ütleb, et oli süüdistused unustanud. Protestiks lahkuvad valitsusest rahandusminister Rishi Sunak ja terviseminister Sajid Javid. Kahe päeva jooksul lahkub ametist ligi 60 valitsusametnikku.
Nimetades Ühendkuningriigi valitsusjuhi tööd parimaks ametiks maailmas, toonitas Johnson, et on selle kaotamise üle nukker ja lubas mokaotsast järeltulijat toetada nii hästi, kui saab. Samas nimetas Johnson ekstsentriliseks talle lahkumiseks survet avaldanud parteikaaslaste soovi valitsusvahetuseks.
Nagu oleme näinud Westministeris [parlamendis], on karjainstinkt võimas ja kui kari läheb liikvele, siis see liigub.
Konservatiivse Partei juhi kohalt lahkunud Boris Johnson
/nginx/o/2022/07/07/14679461t1hf84a.jpg)
Vahetult enne lahkumiskõnet täitis Johnson järjekordsetest protestiks tema vastu tagasi astunud ministritest vabanenud kohad, väites, et tema ülesanne on teenida avalikkust, kes on andnud talle mandaadi.
Tooride uus juht saab ilmselt ametisse oktoobris, mil toimub partei kongress, kuid esimehe valimise täpse ajakava peaks erakonna vastav komisjon panema paika tuleval nädalal. The Timesi andmeil soovib komisjoni juht Graham Brady, et kaks partei lihtliikmetele hääletamiseks esitatavat liidrikandidaati selguks enne parlamendi suvepuhkuse algust 21. juulil.
Varasemad peaministrid kriitilised
Üksjagu mõjukaid konservatiive on juba väljendanud vastuseisu Johnsoni jätkamisele veel ehk mitme kuu kestel ja eelistaks, et ajutise valitsusjuhina asendaks teda praegune asepeaminister Dominic Raab, kirjutas The Guardian.
Alles eile teadusministri ametist tagasi astunud George Freeman kirjutas Twitteris: «Nüüd, kui peaminister on lõpuks käitunud sündsalt, peab ta andma üle ametipitsatid, paluma Tema Majesteedilt [kuninganna Elizabeth II-lt] vabandust, lubades tal nimetada ametisse ajutine peaminister, kelle all ministrid saavad teenida, nii et Konservatiivne Partei saab korralikult valida uue liidri.»
/nginx/o/2022/07/07/14679470t1hc0eb.jpg)
Konservatiivist endine valitsusjuht John Major nimetas parlamendi tooridele saadetud kirjas Johnsoni plaani sügiseni ametisse jääda ebamõistlikuks ja võib-olla ka jätkusuutmatuks. «Kui ta ei suuda võita [parlamendi] alamkoja usaldust, ei tohiks härra Johnson riigi üldise heaolu huvides jääda Downing Streetile kauemaks, kui on vajalik valitsuse sujuvaks üleminekuks,» toonitas ta.
Johnsonile 2019. aastal peaministri ja parteijuhi koha üle andnud Theresa May hoiatas eile mõttekojas Institute for Government peetud kõnes, et Ühendkuningriigi põhiseadus eeldab tavadest kinni pidamist ja Johnsoni soov võimust kinni hoida pole nendega kooskõlas.
«Inimeste, keda me esindame, üks põhilisi ootusi on, et me mängime reeglite järgi: ei mingit kaksikmoraali ega positsiooni ärakasutamist,» lausus ta. «Reeglite rikkumine ja reeglite vaimu rikkumine kahjustab meie demokraatia olukorda.»
Reeglite rikkumine ja reeglite vaimu rikkumine kahjustab meie demokraatia olukorda.
Briti ekspeaminister Theresa May
Isegi Johnsoni eile ametisse nimetatud uued ministrid kahtlevad tema teovõimes. Näiteks tõi Walesi asjade ministriks saanud Robert Buckland välja, et Ühendkuningriigi süsteemis ei eksisteeri sellist asja nagu ajutine peaminister. «Peaministril pole enam poliitilist autoriteeti teha uusi asju,» lisas ta Sky Newsiga vesteldes.
Opositsioonilise Tööpartei juht Keir Starmer lubas üritada parlamendis kutsuda esile hääletust Johnsoni kohe peaministri kohalt lahkuma sundimiseks, kui konservatiivid ise temast ei vabane. «Kui nad ei saa temast lahti, astuvad leiboristid rahvuslikes huvides esile ja algatavad umbusalduse, sest me ei saa jätkata selle peaministri [võimust] kinni hoidmisel veel kuude kaupa,» vahendas tema sõnu The Independent.
Kellele hilja, kellele vara
Vastuhakulaine Johnsonile vallandasid teisipäeva õhtul Rishi Sunak ja Sajid Javid, kes teatasid usalduse kaotusele viidates vastavalt rahandusministri ja tervishoiuministri ametist lahkumisest. Seejärel astus tagasi enam kui poolsada ministrit, nooremministrit ja valitsuse abi.
Kuidas selgub uus konservatiivide juht ja eeldatav peaminister?
- Konservatiivse Partei uue juhi valimise ajaraami määrab nn 1922. aasta komitee ehk ametliku nimega Konservatiivide Erakonnaliikmete Komitee, mis koosneb valitsuskabinetti mitte kuuluvatest toori parlamendiliikmetest.
- Konservatiivide uueks juhiks saab kandideerida iga nende parlamendisaadik, kes kogub vähemalt kaheksa kolleegi toetuse.
- Kui kandideerida soovib rohkem kui kaks saadikut, korraldatakse hääletus konservatiivide rahvaesindajate seas. Esimeses voorus langevad välja kõik kandidaadid, kes saavad vähem kui 18 häält ja teises voorus kõik kandidaadid, kes saavad vähem kui 36 häält – kui kõik kandidaadid saavad esimeses kahes voorus künnisest rohkem hääli, langeb välja vähim hääli saanud kandidaat. Hääletusvoore korraldatakse seni, kuni vähim hääli saanud kandidaatide elimineerimisega jääb alles kaks partei esimeheks pürgijat.
- Alles jäänud kahe kandidaadi vahel langetavad postihääletusel otsuse Konservatiivse Partei liikmed, esimehe hääletus tuleb korraldada nn 1922. aasta komitee seatud tähtajaks.
- Kui Boris Johnson jääb peaministri kohusetäitjana seni ametisse, läheb ta Konservatiivse Partei uue esimehe selgumise järel kuninganna Elizabeth II audientsile ja astub ametlikult tagasi. Uus esimees suunduks samuti kuninganna juurde, et paluda luba valitsuse moodustamiseks, misjärel läheks ta Downing Streeti residentsi, et peaministri ametihoone trepil esineda avaliku pöördumisega.
- Kui konservatiivide uuel liidril on olemas Briti parlamendi alamkoja usaldus, ei ole ta kohustatud uusi valimisi välja kuulutama, kuid ta võib seda teha, kindlustamaks enda mandaati.
- Kui Johnson ei jää konservatiivide uue liidri selgumiseni valitsusjuhiks, võib jätkuvalt parlamendis enamuse toetust omav valitsus nimetada vahepealseks ajaks peaministri uue kohusetäitja, Briti meedia oletusel näiteks praeguse asepeaministri Dominic Raabi või äsja rahandusministriks saanud Nadhim Zahawi.
Johnsonit on saatnud viimastel kuudel skandaalid koroonasulgemiste ajal peetud pidude ja konservatiividest poliitikute ahistava käitumise tõttu. Samal ajal on miljonid britid silmitsi elatustaseme rängima langusega alates 1950. aastatest.
«Oli ka juba aeg, või mis?» lausus Johnsoni tagasiastumisteadet kommenteerides AFP-le tarbijaõiguste alal töötav 53-aastane Helen Dewdney. «Tõsiselt, kas te olete enne näinud kedagi nii ülbet, võhiklikku, luuludes elavat?»
/nginx/o/2022/07/07/14679471t1hb109.jpg)
Kirde-Inglismaal Scarborough’s elav Karen väitis BBC raadioga rääkides, et oli pisarais, kui kuulis Johnsoni tagasiastumisest. «See meenutab mulle Lõvikuningat, kelle ümber hüäänid tiirutasid ringi,» võrdles ta peaministri saatust kuulsa joonisfilmitegelase omaga. «Minu jaoks on see kõik mänguväljaku veiderdamine: «Mina astun tagasi, kui sina astud tagasi.»»
Johnsonile sai saatuslikuks käperdamisskandaal
/nginx/o/2022/07/07/14679463t1h4e2e.jpg)
Pärast kõiki skandaale, mis on tabanud Briti peaminister Boris Johnsonit, sai viimaseks piisaks karikas Chris Pincheri ametisse määramine valitsusametnikuks, kuigi oli teada, et talle esitatud süüdistused seksuaalses väärkohtlemises.
Konservatiivse Partei vanemametnik Pincher vabastati ametist möödunud nädalal seoses süüdistustega kahes seksuaalse väärkohtlemise juhtumis. Üks kaebus esitati Londonis 2010. ja 2012. aasta vahel, teine 2019. aasta mais Staffordshire’is.
Pincherit süüdistatakse kahe mehe käperdamises raskes joobeseisundis. Kummagi juhtumi suhtes ei ole politsei juurdlust alustanud, ühel puhul süüdistustest loobuti.
Peaminister Johnson tunnistas teisipäeval, et oli süüdistustest teadlik ja tegi vea, et ei võtnud seda arvesse Pincheri määramisel fraktsiooni aseesimeheks. Mõni minut pärast Johnsoni tunnistust teatasid rahandusminister Rishi Sunak ja terviseminister Sajid Javid ametist lahkumisest.
Sunak kirjutas tagasiastumisteates, et avalikkusel on õigus oodata valitsuselt kompetentset ja korralikku juhtimist. «Ma mõistan, et see võib olla minu viimane ministriamet, aga ma usun, et nende standardite nimel tasub võidelda ja seetõttu ma lahkun ametist,» teatas Sunak.
Javid märkis lahkumisteates, et ei suuda jätkata puhta südametunnistusega töötamist peaministri heaks, keda ta enam ei usalda.
Johnson tunnistas teisipäeval parlamendi ees, et vale oli määrata Pincher ametisse, olles teadlik talle esitatud süüdistustest. «Selles valitsuses ei ole kohta kellelegi, kes kasutab võimu ära,» lausus Johnson. «Ma kahetsen kibedalt otsust mitte sekkuda.»
Varem oli Johnson väitnud, et ei mäleta 2019. aastal toimunud vestlust, milles peaministrit teavitati Pincheri varasemast käitumisest.
Soosikuks Johnsoni mantlipärija kohale on tõusnud kaitseminister Wallace
/nginx/o/2022/07/07/14679469t1hac26.jpg)
Tooride seas on rebimises erakonna liidri koha nimel kõigist teistest populaarsemaks kerkinud kaitseminister Ben Wallace, kuid seni pole ta kandideerimist kinnitanud.
Viimasel kahel päeval Konservatiivse Partei liikmete seas korraldatud YouGovi küsitluse järgi näeks neist 13 protsenti erakonna esimehena Wallace’it, kellele järgneb protsendise vahega kaubandusministeeriumi praegune nooremminister ja endine kaitseminister Penny Mordaunt. Talle omakorda järgnevad paari protsendi suuruste vahedega äsja rahandusministri kohalt taandunud Rishi Sunak ja välisminister Liz Truss.
Kui näiliselt on Wallace teistest vaid napilt populaarsem, siis üks ühele vastasseisus alistaks ta selgelt kõik konkurendid, seejuures kõige tihedam rebimine oleks tal Sunakiga – selles võitluspaaris toetaks vastavalt 51 protsenti tooridest Wallace’it ja 30 Sunakit. Samas otseses konkurentsis kõigi teiste soosikutega peale Wallace’i jääks YouGovi küsitluse järgi võitjaks Truss.
52-aastane endine sõjaväelane Wallace on olnud viimastel kuudel ka kõige populaarsem valitsuse liige parempoolse veebilehe Conservative Home küsitlustes. Poliitilist karjääri alustas ta 1999. aastal Šotimaa assamblees ning Ühendkuningriigi parlamenti pääses esimest korda 2005. aastal. Enne kolm aastat tagasi kaitseministriks saamist oli Wallace julgeolekuminister.
Bloombergi kolumnist Adrian Wooldridge pidas kaitseministri šansse valitsusjuhiks tõusta heaks. «Ta on selline ilmetu, mõistlik ekssõjaväelane, keda inimesed võiksid toetada,» arvas ta.
Kuigi lõpuks otsustavad erakonna järgmise esimehe konservatiivide lihtliikmed, tuleb kandidaadil enne nende seas hääletusele pääsemist koguda parlamendis parteikaaslaste seas piisav toetus, osutumaks üheks kahest lõppvooru jõudjast.
Üks konservatiivide parlamendiliige väitis The Telegraphile, et võimuvaakumi korral toimuks Wallace’i «kroonimine», sest ta on suuteline võitma toetust partei kõigist leeridest.
Enda kandidatuurist partei esimehe kohale teatasid eile Inglismaa ja Walesi peaprokurör, tuline Brexiti pooldaja Suella Braverman ning rohepoliitikale lõppu teha lubav parlamendiliige Steve Baker, kuid nende edulootus on napp. Tuntumad nimed veel esimeheks pürgimist avalikustanud pole.