Kunstnike Liidu aastanäitus: ärevad teemad, kuid saab ka nalja

Vaateid kevadnäituselt: vasakult Aet Ollisaare, Toomas Vindi ja Krista Leesi teosed. Foto: Paul Kuimet

Kevad tuli seekord teisiti. Või siis tuli kõigest hoolimata ikkagi nagu tavaliselt – sõltub, kuidas võtta. Eesti Kunstnike Liidu 22. aastanäitus pidanuks varasema plaani järgi aset leidma hoopiski Lasnamäel. Tallinna Kunstihoone läheb nimelt kapitaalremonti. Ajutine paviljon Lindakivi keskuse juures, mille Kunstihoone toimkond oleks saanud sisse õnnistada iga-aastase traditsioonilise publikumenukiga, ei saanud aga tähtajaks valmis. Nii avati algselt Lasnamäel toimuma pidanud «Kevadnäitus 2022» hoopis Kunstihoones nagu mullu ja muistegi.

Siin jaguneb teeots kahte harru. Võimalikud juhukülastajad, kes leiavad ennast kunstinäitustelt pigem harva ja on kohale tulnud näiteks mõne oma kunstnikust tuttava utsitusel – nende jaoks ei muutu eriti midagi. Žüriiga ülevaatenäituse formaat ja suur osalejate koguarv (244 soovijast valiti aastanäitusele seekord 72 kunstnikku) kindlustavad sellise kvaliteedi ja kvantiteedi suhte, et midagi kindlasti meeldib või jääb vaimusilma võbelema. Aastanäitus on ikka tähendanud siinsele kunstipublikule ennekõike ülevaadet: vähem või enam nimekaid kunstnikke oma tuntud headuses.

Seevastu need külastajad, kes on Kunstihoone tiimi meediaesinemisi mullu sügisest jälginud, saavad nüüd soovi korral kehastuda hobi korras «kunstigeoloogideks»: tuvastada võib peidetud kihistusi Lasnamäe paepealsele pinnasele mõeldud näituseprojektist, mis siiski harjumuspärasel Vabaduse väljakul avatud sai. Mitte et peaks – ei Kunstihoone remondist ega kolimisest pole näitusetekstides sõnagi. Aga kes see loll on? «Me käime korraks ära, teie mängige!» vihjas eelmise Kunstihoone näituse pealkiri.