POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Sõduri veri ja vaba tahe

Серго. Легионер. Foto: Вахур Лайапеа

1975.–1976. aasta vahetusel oli Eestis suur torm. See murdis metsi. Murtud metsa tuli üles töötama üksjagu inimesi Ukrainast. Eriti Karpaatidest. Torm tõi Karpaatidest Dubove külast Eestisse Sergo isa ja ema. Tulevased isa ja ema, sest Sergo sündis alles mitme aasta pärast Eestis. 1967. aasta augustitorm oli Eestisse toonud Sergo vanaisa. Tormid muudavad elusid.

Kes on Sergo? Sergo on sõdur, vabatahtlik. Eestlane, kes on selgeks õppinud ka ukraina keele. 40-aastane. Leegionär. Kolme poja isa. Kohtume temaga Harkivis. Oleme siia jõudnud Lennart Bergströmi, Tarmo Vahersalu ja Ants Ermiga. Kahe väikebussi ja hulga varustusega Ukraina leegionäridele, vabatahtlikele võitlejatele. Muidugi ei ole see nende esimene käik Ukrainasse.

Lennart veab Ukrainasse abi kolmandat korda ja teeb seda MTÜ Ukraina Abi abil. Esimese abina tõi Lennart Ukrainasse oma isikliku Volkswageni väikebussi. Tema seitsmene poeg Lui jäi kurvaks. Buss meeldis talle väga. Lui lootis, et saab selle endale, kui suureks kasvab. Aga ta sai aru, et hetkel on Ukraina sõduritel seda väga vaja. Sergo lubas teha Lui jaoks foto bussist, kus sõdurid ka peal. See oleks poisile kinnituseks, et otsus oli õige.