Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Nippe, kuidas arukalt taimi kasta

Taimed omastavad vett ja toitaineid juuretippudega ja selleks, et vesi jõuaks juuretippudeni, tuleb seda anda pigem rohkem kui vähem.
Taimed omastavad vett ja toitaineid juuretippudega ja selleks, et vesi jõuaks juuretippudeni, tuleb seda anda pigem rohkem kui vähem. Foto: Shutterstock

Selleks, et taim annaks meile oodatud saagi või õitseks nii rikkalikult, on taimede oskuslik kastmine kuumaga äärmiselt tähtis. Kuigi võib tunduda, et taimede kastmine ei ole väga keeruline töö, tasuks enne kastekannu haaramist või veekraani lahti keeramist paari olulist fakti meeles pidada. Esiteks, kasta tuleks pigem hommikul kui õhtul ja teiseks, korraga peaks vett andma pigem rohkem kui vähem.

Kolmekümnekraadise õhutemperatuuri korral ei ole keskpäevasel kastmisel loodetud efekti. Taimed on nagunii stressiseisundis ega suuda vett omastada. Kõrge õhutemperatuur paneb mullapinnale langenud vee kiiremini aurustuma, seetõttu on kõige mõistlikum ajastada kastmised varajasteks hommikutundideks. Õhtuti kastmine on samuti võimalus, kuid suureneb haiguste leviku risk. Vastu ööd ei kuiva taimede lehed korralikult ära ning taimelehtede vahele tekkiv niiske keskkond on suurepärane seenhaiguste levikuks. Ka hommikuti peaks püüdma suunata vesi rohkem mullapinnale kui lehtedele.

Pigem rohkem kui vähem

Taimede juured paiknevad umbes 10–30 sentimeetri sügavusel. Muidugi on see liigiti erinev, me ei saa võrrelda hariliku kuuse ja võõrasema juurestikku, kuid rääkides rohtsetest aiataimedest, saame teha üldistusi. Taimed omastavad vett ja toitaineid mullast juuretippudega. Selleks, et vesi jõuaks juuretippudeni, tuleb seda anda pigem rohkem kui vähem. Ainult maapinna niisutamine ei paku taimedele loodetud leevendust. Et veenduda, kas maapind on korralikult läbi kastetud, võib proovida peenras veidi pealmist mullakihti liigutada. Kui paari sentimeetri sügavuselt tuleb vastu tuhkkuiv muld, tähendab see, et kasta on veel vaja.

Tagasi üles