SÕJARAUD NATO liikursuurtükid löövad kaugemalt, kiiremini ja täpsemalt

Kaarel Mäesalu
, kolonelleitnant
Copy
Lõuna-Koreas toodetud K9 on kasutusel ka Eesti kaitseväes.
Lõuna-Koreas toodetud K9 on kasutusel ka Eesti kaitseväes. Foto: Postimees

Liikursuurtükkide võrdluses jäävad Vene relvad laskekauguses ja tulejuhtimises reeglina alla NATO relvasüsteemidele, mis praegu Ukrainas sõdivad. Eesti oma K9 Kõu on nendega võrdluses kindlalt esikolmikus koos poolakate Krabi ja sakslaste Pantzerhaubitze 2000ga.

Suurtükivägi on süsteemide süsteem, mis koosneb erinevatest asendamatutest funktsioonidest, ilma milleta ükski suurtükk ei soorita lasku, rääkimata täpsest lasust. Ainult suurtükist lahinguväljal palju kasu ei ole. Suurtükiväe süsteemi funktsioonid on tulejuhtimine, tuletegevuse juhtimine, laskeandmete arvutamine, meteoroloogiline luure, topogeodeetiline mõõdistus, lasku sooritav suurtükk ise ning laskemoona juurdeveo korraldus.

Eriti tähtsad kogu süsteemi toimimiseks on sideühendused, ilma milleta pole võimalik viia suurtükiväe tuli mitmekümne kilomeetri kaugusele.

Suurtükk kui abivahend

Peamise töö sihtmärgis teeb siiski ära mürsk. Suurtükk on sisuliselt vaid abivahend, mis aitab mürsu lennutada õigesse suunda ja kaugusele. Suurtükimürsud erinevad vastavalt sellele, millist efekti soovitakse sihtmärgi suhtes saavutada. On olemas nii tapva kui ka mittetapva otstarbega mürske.

On olemas mürske, mis suudavad tabada sihtmärki täpselt, kuid enamasti on suurtükiväe eesmärk siiski tekitada massilist tuleülekaalu, mistõttu tihtipeale kaetakse suurtükiväega suurem maa-ala ja tagatakse seeläbi manööverüksustele (jala- ja soomusvägi) eeldused vastase ründamiseks või tema rünnakute tõrjumiseks.

Seetõttu ei ole suurtükivägi eraldiseisvalt mingisugune imerelv, mis otsustaks ainukesena sõja lõpptulemuse, vaid lahingu ja sõja tulemuse otsustab siiski kõikide erinevate relvaliikide kombineeritud ja efektiivne rakendamine.

Võrdluse tegemine on üsna keeruline ja raske on esile tuua erilisi eeliseid või puuduseid ühe või teise osapoole relvasüsteemides. Igal liikursuurtükil on unikaalsed lahendused, mis ei tee ühte või teist relvasüsteemi paremaks või halvemaks. Üldisemalt lähtudes on Vene päritolu suurtükkides kasutusel järeleproovitud ja end tõestanud lahendused, mis alati ei pruugi olla kasutajasõbralikud, kuid samas on robustsed ja töökindlad.

Torniga relvasüsteemidel kasutatakse sarnaseid lahendusi ja see on neil ka läbivaks jooneks, muu hulgas meeskonnaliikmete paiknemisel ja nende tööülesannetes.

Lääne päritolu liikursuurtükid on kasutajasõbralikumad ja ergonoomilisemad, mis tagab meeskonnale paremad töötingimused ja seeläbi ka pikema töövõime. Eriti puudutab see soomukijuhte, kuna lääne päritolu liikursuurtükid on enamasti automaatkäigukastiga ja kangide asemel on juhil rool.

Moodne eelis lääne relvadel

Lisaks on lääne liikursuurtükkidel paremini läbimõeldud laadimis- ja juhtimismehhanism ning enamasti on neil suunamine ja tõstenurga seadmine täisautomaatne. Üks põhiline eelis lääne suurtükkidel on nende standardsus laskemoona osas, mis on enamasti ristkasutatav, kuna enamik lääne suurtükkide ja laskemoona tootjaid järgivad ballistiliste tingimuste standardit (JBMoU – Joint Ballistic Memorandum of Understanding), mis tagab ühesugused laskemoona ja relvaraua ehituslikud põhimõtted.

Ühe üsna uue ja moodsaima eelisena on lääne liikursuurtükkidel olemas võimalus lasta mitu mürsku järjest selliselt, et kõik langevad samaaegselt sihtmärki (n-ö MRSI – Multiple Round Simultaneous Impact). See on tähtis tänapäeva suurtükiväeasjanduses, kuna võimaldab ühel relval teha praktiliselt mitme relva tööd, ehk olenevalt laskemoona koguse laskmisest MRSI meetodil suudab üks relv lasta kas ühe tulerühma (3 relva) või lausa tulepatarei (6 relva) ühekordse koguse.

VENE LIIKURSUURTÜKID

2S1 Gvozdika

2S1 seeriatootmist alustati 1972. aastal. See on enamlevinumaid liikursuurtükke mitte ainult endises NSV Liidus, vaid ka mitmes endises Varssavi pakti riigis, ning neid on eksporditud ka Lähis-Ida ja Aafrika riikidesse. Venemaa on relvasüsteemi korduvalt moderniseerinud, paigaldades navigeerimise ja asukoha määramise süsteemid, mis võimaldavad kiiremat positsioonide hõivamist ja lasketegevuse alustamist.

Vene liikursuurtükid 2S1 Gvozdika Donetskis võitlemas Ukraina vastu.
Vene liikursuurtükid 2S1 Gvozdika Donetskis võitlemas Ukraina vastu. Foto: Alexei Alexandrov/AP/Scanpix

Relvasüsteemi eelisteks on ujumisvõime veetõkke ületamisel, madal profiil, kerge kaal ja suur laskekiirus, tänu poolautomaatsele laadimissüsteemile, mis peale mürskude võimaldab ka laengute kiiret ja ohutut laadimist. Meeskond paikneb lasketegevuse ajal tornis sees, mis tagab hea kaitse vastusuurtükiväe tule ja käsitulirelvade tule eest.

Puudused on väike laskekaugus ja unikaalne kaliiber, mis ei võimalda laskemoona vahetatavust teiste vene liikursuurtükkidega. Torni pööramine ja rauale tõstenurga andmine toimub käsitsi.

Alusvanker

Mootor: YaMz-238N V-8 diisel 300hj (alusplatvormiks MT-LB soomuk)

Käigukast: manuaalne 5+1

Lahingukaal: 15,7 t

Kiirus maanteel, maastikul: 60 km/h, 30 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 77%

Külgkalle: 55%

Kraaviületusvõime: 3 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,7 m

Ujub 4–5 km/h (max lainekõrgus 0,15 m ja voolukiirus kuni 0,6 m/s)

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 500 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 122 mm ja 36 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 40 lasukomplekti

Laskekiirus: 4–5 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: otselaskmisel kuni 1000 m, kaudtulena 3–15,3 km (pikamaamürsuga kuni 21,9 km)

Laskesektor: 360°

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: puudub

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 2 min / 1 min

Sihtimine: poolautomaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 7,26 m / 2,73 m / 2,85 m

Lisarelvastus: puudub

Meeskonnaliikmete arv: 4 + 2 (2 laskemoona kandjat liiguvad eraldi sõidukiga)

Lisavarustus: Uuematel versioonidel on peal automatiseeritud juhtimissüsteem ja positsioneerimisseade GLONASS.

2S3 Akatsija

Aastast 1971 NSV Liidu sõjaväe kasutusse võetud liikursuurtükk pidi olema vastuseks USA arendatavale liikursuurtükile M109. 2S3 on eksporditud mitmesse Varssavi pakti ning Lähis-Ida ja Aafrika riiki. 2S3 on üldpõhimõttelt jäänud samasuguseks ja olulisi konstruktsioonist tulenevaid muudatusi pole läbinud. Pigem on arendatud võimet automatiseerida laskeandmete arvutust ja positsioneerimist. Samas torni pööramine ja tõstenurga fikseerimine on endiselt käsitöö, nagu ka laskemoona asetamine laadimiskelgule.

Nõukogude päritolu 152 mm liikursuurtükk 2S3 Akatsija.
Nõukogude päritolu 152 mm liikursuurtükk 2S3 Akatsija. Foto: Postimees

2S3 eeliseks, nagu ka 2S1-l, on automaatne rammer (vahend, mis lükkab mürsu ja laengu rauda, tavaliselt tehakse seda laadimisnuiaga käsitsi), millega saab laadida nii mürske kui ka laenguid, ja lühike raud, mis ulatub veidi üle alusvankri esiserva, mistõttu on sellega manööverdamine maastikul lihtsam. Samuti on relva eeliseks üsna suur laskemoona kogus pardal, mis võimaldab ilma ümberlaadimiseta kasutada üheks tuleülesandeks korraga rohkem laskemoona.

Lisaks on relva eeliseks see, et meeskond on laskmise ajal tornis ja selliselt kaitstud vastase kaudtule ja käsitulirelvade mõju eest. Relva seadmiseks laskeasendisse ei pea meeskond väljuma ja seetõttu on positsiooni hõivamine üsnagi kiire.

Puudused on manuaalne torni keeramine ja tõstenurga fikseerimine ning laskemoona kohmakas laadimine, mis aeglustab laaduri tööd pikema lasketegevuse käigus. Lisaks on lühikese raua tõttu 2S3 laskekaugus võrreldes teiste analoogidega üsnagi väike.

Alusvanker

Mootor: V-59U V-12 diisel 520 hj

Käigukast: manuaalne 6+2

Lahingukaal (koos laskemoona ja täisvarustusega): 27,5 t

Kiirus maanteel, maastikul: 60 km/h, 25 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Külgkalle: 30%

Kraaviületusvõime: 3 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 1 m

Suudab läbida veekogu, sõites kuni 1 m sügavusel vees

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 500 km, maastikul 270 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 152 mm ja 39 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 46 lasukomplekti

Laskekiirus: 3–4 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: otselaskmisel kuni 1000 m, kaudtulena 4,6–17,4 km (pikamaamürsuga kuni 24,4 km)

Laskesektor: 360°

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: puudub

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 1–2 min/1min

Sihtimine: poolautomaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 8,4 m / 3,05 m / 3,25 m

Lisarelvastus: 7,62 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 4 + 2 (2 laskemoona kandjat liiguvad eraldi sõidukiga)

Lisavarustus: Uuematel versioonidel on peal automatiseeritud juhtimissüsteem, ballistilise arvutuse võime, navigatsiooniseadmed ja positsioneerimisseade GLONASS.

2S5 Giatsint-S

2S5 võeti NSV Liidu sõjaväes kasutusele aastast 1976. Peamiselt oligi relvasüsteem kasutuses NSV Liidus ja on peale selle lagunemist jäänud mitme endise liiduvabariigi teenistusse. Väljaspool NSVLi eksporditi seda relva ainult Soome. Relva alusvankril on sama mootor ja käigukast nagu 2S3-l.

Nõukogude päritolu 152 mm liikursuurtükk 2S5 Giatsint-S Moskvas Patrioodi pargis.
Nõukogude päritolu 152 mm liikursuurtükk 2S5 Giatsint-S Moskvas Patrioodi pargis. Foto: Postimees

Kuid erinevalt tavapärastest roomikutel liikursuurtükkidest on kogu relvasüsteem väljas ja ka opereeritakse väljast. Relva eeliseks on väga hea laskekaugus. Võrreldes analoogidega on relva eeliseks ka väike kaal.

Lisaks on relvasüsteemil peal automatiseeritud laadimismehhanism, mis oluliselt lihtsustab meeskonna tööd ning seega suurendab tulekiirust. Lisavõimalusena on 2S5 ja 2S3 laskemoon ristkasutatav.

Puudused on väike laskesektor, mis tähendab seda, et laskesektori muutuse korral tuleb kogu relvasüsteemi liigutada, mis tähendab ka ajakadu. Relva positsioonide hõivamine on teistega võrreldes ajamahukam, kuna peale tavapäraste ettevalmistuste peab relval seadistama maapinna tugisaha.

Samas annab see laskmistele juurde stabiilsust, mis omakorda tähendab suuremat laskekiirust ja suurendab lasketäpsust. Suurim puudus on lasketegevuse ajal meeskonnaliikmete paiknemine väljas, kus nad on kaitseta vastusuurtükiväe ja käsitulirelvade tule eest.

Alusvanker

Mootor: V-59U V-12 diisel 520 hj

Käigukast: manuaalne 6+2

Lahingukaal (koos laskemoona ja täisvarustusega): 28,2 t

Kiirus maanteel, maastikul: 63 km/h, 15,5 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 58%

Külgkalle: 47%

Kraaviületusvõime: 2,5 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,7–1 m

Veekogus sõidab, kuni 1,05 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 500 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 152 mm ja 52 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 30 lasukomplekti

Laskekiirus: 5–6 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: otselaskmisel kuni 1000 m, kaudtulena 8,6–28,5 km (pikamaamürsuga kuni 33,1 km, uuema mudeliga kuni 37 km)

Laskesektor: 30° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: puudub

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 2–3 min / 2–3 min

Sihtimine: poolautomaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 8,9 m / 2,76 m / 3,25 m

Lisarelvastus: 7,62 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 5+2 (2 laskemoona kandjat liiguvad eraldi sõidukiga)

Lisavarustus: Uuematel versioonidel on peal automatiseeritud juhtimissüsteem, ballistilise arvutuse võime, navigatsiooniseadmed ja positsioneerimisseade GLONASS.

2S19M2 Msta-S

2S19 võeti kasutusele NSV Liidu sõjaväes 1989. aastal, mistõttu Venemaa aktiivses kasutuses olevatest liikursuurtükkidest on see kõige uuem. Võrreldes teiste liikursuurtükkidega on selle omapära, et alusvankril paikneb mootor taga (enamasti on liikursuurtükkidel mootori asukoht ees paremal).

152 mm liikursuurtükk 2S19M2 Msta-S tänavusel maiparaadil Moskva Punasel väljakul.
152 mm liikursuurtükk 2S19M2 Msta-S tänavusel maiparaadil Moskva Punasel väljakul. Foto: Maxim Shemetov/REUTERS/Scanpix

Ühtlasi on tegemist ühe moodsaima ja võimekuselt parima liikursuurtükiga Vene suurtükiväes. Kogu tuletegevuse juhtimine ja relvale laskesuuna ja tõstenurga seadmine on automaatne. Meeskond paikneb lasketegevuse ajal sees. Laskemoona mahutab see teistest relvadest kõige rohkem, mistõttu ühel tulepositsioonil olles saab täita kõige pikemalt tuleülesandeid.

Ainukesena Vene liikursuurtükkidest on selle uuematel versioonidel võime lasta MRSI meetodil. Puudused on võib-olla laadimise ebamugavus, kuigi selle kompenseerib mürskude ja laengute automaatne rammer.

Alusvanker

Mootor: V-84A V-12 diisel 870 hj (alusvankrina kasutatakse lahingutankide T-72 keret ja mootorit ning T-80 veermikku, uuematel versioonidel T-90 jõuülekannet)

Käigukast: manuaalne 7+1

Lahingukaal (koos laskemoona ja täisvarustusega): 43,2 t

Kiirus maanteel, maastikul: 60 km/h, 16 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 47%

Külgkalle: 36%

Kraaviületusvõime: 2,8 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,8 m

Veekogus sõidab kuni 1,5 m sügavusel (snorklit kasutades kuni 5 m sügavusel)

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 500 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 152 mm ja 47 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 50 lasukomplekti

Laskekiirus: 6–8 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: otselaskmisel kuni 4000 m, kaudtulena 4,6–24,7 km (pikamaamürsuga kuni 29 km)

Laskesektor: 360° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: 5 mürsku

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 3 min / 1–2 min

Sihtimine: poolautomaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 11,92 m / 2,99 m / 3,58 m

Lisarelvastus: 12,7 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 5+2 (2 laskemoona kandjat liiguvad eraldi sõidukiga)

Lisavarustus: Uuematel versioonidel on peal automatiseeritud juhtimissüsteem, ballistilise arvutuse võime, navigatsiooniseadmed ja positsioneerimisseade GLONASS.

2S7 Pion/2S7M Malka

2S7 võeti NSV Liidu relvajõududes kasutusele 1970. aastate teises pooles. 1986. aastast väljastati moderniseeritud variant.

See on laskekauguselt kõige võimsam relv, mille eesmärk oli rünnata operatiivtaseme sihtmärke vastase lahinguformatsiooni sügavuses. Nagu 2S5, on ka 2S7 peamiselt ründeotstarbeline relvasüsteem, millel on väike laskesektor ja väike laskekiirus. Relvasüsteemi eelised on ülisuur laskekaugus ja suur valik laskemoona (mh saab lasta ka taktikalise tuumalõhkepeaga mürske).

Ukraina 203 mm liikursuurtükk 2S7 Pion lahingutegevuses Harkivi piirkonnas.
Ukraina 203 mm liikursuurtükk 2S7 Pion lahingutegevuses Harkivi piirkonnas. Foto: VASILIY ZHLOBSKY/EPA/Scanpix

Puudused, nagu ka 2S5 puhul, on meeskonna avatus lasketegevuse ajal vastase vastusuurtükiväe tule ja käsitulirelvade mõjule. Relvasüsteemil on kõige aeglasem laskekiirus ja liikursuurtüki kohta üliaeglane tulepositsiooni vahetuse võime.

Nagu ka 2S5, on 2S7 varustatud sahaga, mis aitab relvasüsteemil rajada ise endale kaevikut ning laskmise ajal tagada relva stabiilsus, toetades relvasüsteemi vastu maapinda ja selliselt vähendades tagasilöögist tekkivat mõju relva stabiilsusele.

Alusvanker

Mootor: V-46-I V-12 diisel 750 hj (alusvankriks lahingutanki T-80 või T-72 šassii)

Käigukast: manuaalne 8

Lahingukaal (koos laskemoona ja täisvarustusega): 46,5 t

Kiirus maanteel: 50 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 40%

Külgkalle: 20%

Kraaviületusvõime: 2,5 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,7 m

Veekogus sõidab kuni 1,2 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 650 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 203 mm ja 56 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 4–8 lasukomplekti

Laskekiirus: 1,5–2,5 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: kaudtulena kuni 37,4 km (pikamaamürsuga kuni 47,5 km)

Laskesektor: 30° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: puudub

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 5–6 min / 3–5 min

Sihtimine: poolautomaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 13,12 m / 2,98 m / 3,38 m

Lisarelvastus: 7,62 mm kuulipilduja

Meeskonna arv: 7 + 7 (7 laskemoona kandjat liiguvad eraldi sõidukiga)

Lisavarustus: Uuematel versioonidel on peal automatiseeritud juhtimissüsteem, ballistilise arvutuse võime, navigatsiooniseadmed ja positsioneerimisseade GLONASS.

NATO LIIKURSUURTÜKID

Zuzana 2 Slovakkia

Ratastel liikuv suurtükk, mis on uuem versioon Zuzanast. Tootmine algas 2018. aastal ja esimesed relvad tarniti Slovakkia kaitseväele 2021. aastal. Zuzana 2 eeliseks on automaatne laadimissüsteem ja meeskonnaliikmete täielik kaitstus.

Slovakkias toodetud liikursuurtükk Zuzana 2.
Slovakkias toodetud liikursuurtükk Zuzana 2. Foto: Postimees

Kuid torni olemasolust hoolimata on reaalne laskesektor siiski üsna väike. Relvasüsteemil on peal kõik moodsamad süsteemid (tuletegevuse juhtimise süsteem koos pardaarvuti, algkiiruse radari ning navigeerimise ja GPS-seadmega. Relvasüsteemi eelis on suur operatiivne liikuvus, kuna on tänu ratastele võimeline arendama suurt kiirust ja liikuma kaugemale roomikutel liikursuurtükkidest. Samas seab rataste olemasolu ja relva kaal piirangud maastikul liikumisele.

Relvasüsteemi omapära on meeskonna eraldatus üksteisest, kuna iga meeskonnaliige paikneb omaette sektsioonis. See ei ole meeskonna ühtse tegevuse seisukohalt kõige parem lahendus, kuna puudub vahetu suhtlus üksteisega ning sunnib meeskonnaliikmeid lootma sisemise sidesüsteemi (INTERCOM) töökindlusele.

Alusvanker

Mootor: Tatra T3B-928-70 diisel 442 hj

Käigukast: automaatne 10

Lahingukaal (koos laskemoona ja täisvarustusega): 33,8 t

Kiirus maanteel, maastikul: 90 km/h, maastikul 20–30 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Kraaviületusvõime: 2,1 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,6 m

Veekogus sõidab kuni 1,4 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 650 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 155 mm ja 52 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 40 lasukomplekti (NATO standard)

Laskekiirus: 5 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: 5–30 km tavamoonaga ja suurendatud laskekaugusega 40–50 km

Laskesektor: 60° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: automaatne

MRSI laskmise võime: olemas (koguse kohta andmed puuduvad)

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 14,2 m / 3,6 m / 3,1 m

Lisarelvastus: 12,7 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 4

Lisavarustus: Navigeerimise ja asukohamääramise süsteemid pardal, võimalik automaatselt vähendada või suurendada rõhku rehvides, võimaldades liikuda maastikul vastavalt oludele, võimeline tabama sihtmärki samaaegselt mitme lasuga (MRSI – Multiple Round Simultaneous Impact).

CAESAR Prantsusmaa

CAESARi seeriatootmine algas 2004. aastal ja esimene tellija oli Prantsuse maavägi. Ratastel liikursuurtüki suurim puudus on meeskonna paiknemine väljas lasketegevuse ajal. Relvasüsteem on piiratud laskesektoriga ehk kui on vaja lasta teises suunas, peab relvasüsteem end kokku pakkima, vahetama põhisuunda ja seejärel uuesti laskeasendisse seadma.

Prantsuse sõdurid lasevad liikursuurtükist CAESAR õppustel Lõuna-Prantsusmaal.
Prantsuse sõdurid lasevad liikursuurtükist CAESAR õppustel Lõuna-Prantsusmaal. Foto: NICOLAS TUCAT/AFP/SCANPIX

Laskeasendis kasutatakse spetsiaalset tugisahka, mis võimaldab osa laskmisel tekkivast tagasilöögijõust suunata maapinda. Puuduseks on ka füüsiline meeskonnatöö relva laadimisel, kus mürsud ja laengud tuleb haarata masina külgedel olevatest sahtlitest, joosta relva juurde ning asetada laadimissillale. 8x8 alusvankriga versioonil on küll inimtöö asemel rakendatud masinat, kuid süsteemi töökindlus välistingimustes on küsitav.

Relvasüsteemi eelised on suur operatiivne liikumiskaugus ja kiirus. Relvasüsteem on varustatud kõigi vajalike mõõteseadmetega nii asukoha määramiseks, suuna määramiseks, algkiiruse mõõtmiseks kui ka tuletegevuse juhtimiseks ja arvutuseks.

Alusvanker

Mootor: Renault dCI 6 turbodiisel 240 hj (Prantsuse suurtükiväes kasutusel olev versioon, mida eeldatavasti on tarnitud ka Ukrainale)

Käigukast: automaatne

Lahingukaal 18 t

Kiirus maanteel, maastikul: 80 km/h, 50 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Külgkalle: 30%

Kraaviületusvõime: 0,9 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,5 m

Veekogus sõidab kuni 1,2 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 850 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 155 mm ja 52 kaliibrit (järgib JBMoU standardit)

Laskemoona mahtuvus pardal: 18 lasukomplekti

Laskekiirus: 6 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: 4,5–40 km (kuni 50 km suurendatud laskekaugusega)

Laskesektor: 30°

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: 2 mürsku

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 1 min / 1 min

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 10 m / 3,7 m / 2,55 m

Lisarelvastus: puudub

Meeskonnaliikmete arv: 5

Lisavarustus: Pardal on navigatsiooniseade, algkiiruse radar, ballistiline arvuti ja tuletegevuse juhtimise süsteem.

Krab Poola

See on lääne päritolu roomikutel liikursuurtükkide uusimaid versioone. Kuigi Krab on Poola kaitsetööstuse toode, siis koostatud on see erinevate teiste liikursuurtükkide komponentidest (alusvanker liikursuurtüki K9 tootjalt Hanwha, torn liikursuurtüki AS-90 tootjalt Vickers Shipbuilding and Engineering ning raud PzH 2000 rauatootjalt Rheinmetall). Seeriatootmine algas 2016. aastal. Krab on üsna võimekas ja moodne liikursuurtükk, mille eelised on hea laskekiirus, suur tuleulatus ja käsitsemise lihtsus.

Poolas valmistatud 155 mm liikursuurtükk Krab.
Poolas valmistatud 155 mm liikursuurtükk Krab. Foto: Postimees

Tänu võimekale mootorile on Krabil hea mobiilsus maastikul. Puudused Vene liikursuurtükkidega võrreldes on suur kaal ja seoses roomikutega aeglane operatiivne mobiilsus. Kuna relvasüsteem on üsna uus ja peale Poola suurtükiväe pole seda mujale veel turustatud, siis on Ukrainas lahingutes osalemine ideaalne võimalus testida relvasüsteemi võimeid.

Kaudselt on sellest kasu ka meile kui K9 kasutajatele ja seetõttu tasub huviga jälgida, kuidas näiteks K9 alusvanker lahingutingimustes käitub ja vastu peab.

Alusvanker

Mootor: STX-MTU MT 881 Ka-500 diisel 1000 hj

Käigukast: automaatne 4+2

Lahingukaal: 48 t

Kiirus maanteel, maastikul: 60 km/h, 15–30 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Külgkalle: 30%

Kraaviületusvõime: 2,5 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,8 m

Veekogus sõidab kuni 1 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 400 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus:155 mm ja 52 kaliibrit (järgib JBMoU standardit)

Laskemoona mahtuvus pardal: 40 lasukomplekti

Laskekiirus: 6 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: 4,7–40 km

Laskesektor: 360° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: andmed puuduvad

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 30 sek / 30 sek

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 12,1 m / 3 m / 3,6 m

Lisarelvastus: 12,7 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 5

Lisavarustus: algkiirusmõõdik, täisautomaatne sihtimine, poolautomaatne laadimine, positsioneerimise ja navigeerimise vahendid ning tuletegevuse juhtimise ja ballistilise arvutamise seadmed relva pardal.

K9 Lõuna-Korea

Relvasüsteem võeti Lõuna-Korea suurtükiväes kasutusele aastast 1999. Praeguseks on Lõuna-Koreale üle antud üle 1000 relvasüsteemi ja nüüd on käimas selle täisautomaatse laadimissüsteemiga prototüübi loomine. K9 kasutajaid lisandub pidevalt juurde ja relvasüsteemi kasutab praegu 9 riiki. Tegemist on üsna moodsa ja samas väga kasutajasõbraliku relvasüsteemiga, millel on olemas kõik tänapäeva liikursuurtükile vajalikud süsteemid.

Lõuna-Koreas toodetud K9 on kasutusel ka Eesti kaitseväes.
Lõuna-Koreas toodetud K9 on kasutusel ka Eesti kaitseväes. Foto: Postimees

Puudused, nagu ka Krabil, on suur kaal ja vähene operatiivne mobiilsus. Samas maastikul liikuvus ja tuleulatus on K9-l väga hea. Suunamissüsteem on täisautomaatne, mida saab avariirežiimis ka käsitsi käidelda. Laadimissüsteem aitab meeskonnal relvasüsteemi kiiresti ümber laadida.

Ühe unikaalse võimalusena kuulub K9 juurde samale alusvankrile disainitud laskemoonasoomuk K10, mille abil on võimalik K9 lahinguväljal kiiresti ümber laadida, ilma et ükski meeskonnaliige peaks soomuse varjust väljuma. Üks K10 on võimeline ümber laadima kaks K9.

Alusvanker

Mootor: STX-MTU MT 881 Ka-500 diisel 1000 hj

Käigukast: automaatne 4+2

Lahingukaal: 47 t

Kiirus maanteel/maastikul: 67 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Külgkalle: 30%

Kraaviületusvõime: 2,8 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 0,75 m

Veekogus sõidab kuni 1,5 m sügavusel

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 360 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 155 mm ja 52 kaliibrit (järgib JBMoU standardit)

Laskemoona mahtuvus pardal: 48 lasukomplekti

Laskekiirus: 6 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: kuni 40 km (kuni 54 km pikendatud laskekaugusega)

Laskesektor: 360° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: 3 mürsku

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 60 sek / 30 sek

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 12 m / 2,73 m / 3,4 m

Lisarelvastus: 12,7 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 5

Lisavarustus: Tuletegevuse juhtimise süsteem, koos ballistilise laskeandmete arvutuse võimalusega, navigatsiooni ja positsioneerimise seadmed, algkiirusmõõdik ja täisautomaatne suunamise süsteem.

PzH 2000 Saksamaa

See on üks võimekamaid ja moodsamaid roomikutel liikursuurtükke maailmas. PzH 2000 esimesed relvad anti Saksamaa suurtükiväele üle 1998. aastal ja maailmas kasutab seda relvasüsteemi seitse riiki. Muu hulgas on PzH 2000 osalenud ka ISAFi operatsioonidel Afganistanis.

Saksa 155 mm Panzerhaubitze 2000 õppustel Münsteris Saksamaal.
Saksa 155 mm Panzerhaubitze 2000 õppustel Münsteris Saksamaal. Foto: FABIAN BIMMER/REUTERS/Scanpix

Relvasüsteemi eelised on oma klassi kõige kiirem poolautomaatne laadimine ja täiselektrooniline süsteemi juhtimine. Ainukese oma klassi relvasüsteemina paiknevad mürsud relva põhjas, mitte tornis, nagu enamikul liikursuurtükkidest. Kuigi see tundub miinide seisukohast üsna ohtliku lahendusena, siis kasutades n-ö IM-tehnoloogial (Insensitive Munition) ehitatud laskemoona, võib relvasüsteemi põhja all miini plahvatusest tingitud ahelreaktsioon olla minimaalne.

Relvasüsteemi puudus on ülitehnoloogiline ülesehitus, mis on üsna kapriisne ning vajab pidevat ja hoolikat hooldust. Samas on see võimeline minema üle täismanuaalsele juhtimisele, mis küll aeglustab relvasüsteemi tegevust, kuid tagab siiski selle jätkusuutliku kasutamise. PzH 2000 on oma klassi kõige suurema kaaluga relvasüsteem.

Alusvanker

Mootor: MTU MT 881 Ka-500 diisel 986 hj

Käigukast: automaatne 4+2

Lahingukaal: 57 t

Kiirus maanteel/maastikul: 60 km/h

Maastikuläbivus

Tõusunurk: 60%

Külgkalle: 30%

Kraaviületusvõime: 3 m

Vertikaaltakistuse ületusvõime: 1,1 m

Veekogus sõidab kuni 1,5 m sügavusel

Maksimaalne teekond tankimata: 420 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus: 155 mm ja 52 kaliibrit (järgib JBMoU standardit)

Laskemoona mahtuvus pardal: 60 lasukomplekti

Laskekiirus: 9 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: kuni 40 km (pikendatud distantsiga 54 km)

Laskesektor: 360° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

MRSI laskmise võime: 5 mürsku

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 30 sek / 30 sek

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 11,7 m / 3,4 m / 3,5 m

Lisarelvastus: 7,62 mm kuulipilduja

Meeskonna arv: 5

Lisavarustus: Tuletegevuse juhtimise süsteem koos ballistilise laskeandmete arvutuse võimalusega, navigatsiooni ja positsioneerimise seadmed, algkiirusmõõdik ja täisautomaatne suunamise süsteem.

M109 USA

M109 on üks enamlevinum liikursuurtükk nii NATOs kui ka maailmas laiemalt. Teadaolevalt on Norra saatnud Ukrainasse versioonid M109GN, millel on sama raud, nagu ka meie FH-70-l. Norra hankis relvad Saksamaalt vahemikus 1969–1971 ning moderniseeris need esmalt 1980. aastatel ning osa neist hiljem veel kord 2007. aastal.

Läti kaitseväe liikursuurtükk M 109 NATO ühisõppustel Münsteris Saksamaal.
Läti kaitseväe liikursuurtükk M 109 NATO ühisõppustel Münsteris Saksamaal. Foto: IMAGO/Sven Eckelkamp/Scanpix

Moderniseerimised tehti peamiselt navigeerimise ja juhtimissüsteemide osas. Kuna relva raud on 39 kaliibrit, siis M109 laskekaugus on (just Norra versioonil) lühem teistest Ukrainale saadetud liikursuurtükkidest.

Alusvanker

Mootor: Detroit Diesel 8V71T 405 hj

Käigukast: automaatne 4+2

Lahingukaal: 25 t

Kiirus maanteel/maastikul: 56 km/h

Maksimaalne teekond ühe tankimisega: 350 km

Relvastus

Kaliiber ja rauapikkus:155 mm ja 39 kaliibrit

Laskemoona mahtuvus pardal: 34 lasukomplekti (NATO standard)

Laskekiirus: 6 lasku/min

Maksimaalne laskekaugus: 24,7 km (suurendatud laskekaugusega kuni 30 km)

Laskesektor: 360° (elektriline ja manuaalne)

Laadimine: poolautomaatne

Laskevalmiduse saavutamine/eemaldumine: 1–2 min / 1–2 min

Sihtimine: automaatne

Relva mõõtmed (pikkus/kõrgus/laius): 9,12 m / 3,2 m / 3,1 m

Lisarelvastus: 7,62 mm kuulipilduja

Meeskonnaliikmete arv: 6

Lisavarustus: Tuletegevuse juhtimise süsteem koos ballistilise laskeandmete arvutuse võimalusega, navigatsiooni ja positsioneerimise seadmed, algkiirusmõõdik ja poolautomaatne suunamise süsteem.

Tagasi üles