:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2022/07/06/14676755t1h68ca.jpg)
Ettevõtlussektorite esindajad tõid eelmiste ettevõtlus- ja IT-ministrite seast kõige positiivsemalt välja Andres Suti panuse. Samuti räägiti oma ootustest isamaalasele Kristjan Järvanile.
EKRE esindajad Kert Kingo ja Kaimar Karu olid selles ministriametis veidi üle viie kuu, Andres Sutt aga poolteist aastat. Seepärast oli Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse liikme Raul Küti hinnangul Sutil rohkem võimalusi oma ideede elluviimiseks ja erinevate ettevõtlussektorite arengu mõjutamiseks.
«Jätkuvalt aktuaalne on tema sõnum, et töötlev tööstus on samaväärselt IT-valdkonnaga tehnoloogiakeskne ja seepärast väärib majanduse tulevikku kavandades ka samaväärset tähelepanu,» rääkis ta.
Kert Kingo jõudis oma ametiajal tähelepanu pöörata tööstuserialade kutseõppe muredele, Kaimar Karu innovatsioonile ja digilahenduste rakendamisele, meenutas Raul Kütt. «Need teemad võiks seoses tööstusega olla ka järgmiste ministrite fookuses,» lisas ta.
/nginx/o/2022/02/27/14394905t1h7bf2.jpg)
«Minister Kaimar Karu fokusseeris oma tegevuse selgelt IT-valdkonnale, minister Raul Siemil puudus pädevus mis tahes alal ja ta lasi end juhtida ametnikel,» oli Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Tiit Pruuli kriitiline.
End ametnikel juhtida laskmise variant võib Pruuli sõnul olla edukas juhul, kui ministril on poliitilist kapitali ametnike poolt ette valmistatud teemad valitsuse viia ja seal läbi suruda. «Siemil see võime puudus,» lausus ta. Seetõttu venisid kõik pandeemia tekitatud majanduskrahhist väljatuleku toetusmeetmete ettevalmistamised ja rakendamised lubamatult palju.
Suhtlust palju
«Suti ajal tundis turismisektor esimest korda, et neil on minister, kes süveneb ka turismitööstusesse, on aruteludes kaasa mõtlev partner ja omab mõjujõudu valitsuskabinetis,» meenutas Pruuli.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla pidas Suti suurimaks saavutuseks teeneid Michelini Eestisse toomisel ning kiitis koroonakriisi aegset tihedat kommunikatsiooni. Kuigi minister leidis tema sõnul alati aega, et huvigruppe ära kuulata ja kaasa mõelda, siis valitsuses ta Maidla sõnul piisavalt jõuliselt oma sektorit esindada ei suutnud.
«Viimane koroona-aasta on sektori tegevus olnud olulisel määral piiratud, kuid riik ei leidnud kordagi võimalust toetamiseks,» lausus Maidla ning nentis, et viimati abistas riik sektorit 2021. aastal kevadel, kuigi uued piirangud veel kehtisid alates 2021 augustist kuni 2022 kevadeni.
«Ei pea ettevõtluse, eriti ühe kitsa sektori, piiramist õigeks kui sellega ei kaasne mingit toetust kuludega hakkama saamiseks – vähemalt tööjõukulude osas oleks riik pidanud õla alla panema. Töölepinguseadus paneb tööandjale küllaltki ranged kohustused ja kui pool sissetulekutest lihtsalt maha võtta, ei saa jätta seda kulu ainult ettevõtjate kanda,» selgitas Maidla. Ta rõhutas, et seda osa kõrvale jättes oli tegu väga tegusa ministriga.
/nginx/o/2021/11/04/14183735t1h7d6b.jpg)
Seda, et võrreldes eelkäijatega oli Sutt erinevate sektorite esindajatega suhtlemisel kõige altim ning konstruktiivsem initsiatiivi haarama, tunnistas ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul suhtlus toimis ja valitses üldine arusaam, et ettevõtjat kuulati. Suti avatust kiitis tööandjate keskliidu juht Arto Aas.
Kuna lisaks ettevõtluse ja IT teemadele on selle ministri portfellis ka väliskaubandus, mis eeldab ühelt ministrilt üsna mitmekülgset tegevust, siis Sutil õnnestus nende teemade katmisel küllalt hea tasakaal leida.
«Ei olnud väga ühe või teise valdkonna poole kitsalt kaldu ning nii palju kui võimalik üritas alati ka väljaspool Eestit aktiivne olla,» lausus Palts.
Järvanil on aega vähe
Järvani osas esmamuljete või ootuste kujundamisel jäid sektorite esindajad äraootavaks. Paltsi sõnul oli paljulubav uue ministri üks esimesi arvamusi, et riik peaks ettevõtjat võimalikult vähe segama.
«Energiakriisi lahendamine on oluline prioriteet ja see puudutab kogu ettevõtlusmaastikku sama palju kui eraisikuid. Eks siin on ka meie kõige suuremad ootused,» rääkis Maidla.
Kutse- ja inseneriõpe on Raul Küti sõnul Eesti hariduses problemaatilised ja vajavad kindlasti tähelepanu – mitte ainult haridus- ja teadusministeeriumi, vaid ka majanduse eest vastutava ministri poolt. «Tööstus on Eesti ekspordi vedur ja majanduse kasvubaas. Tuleb tegeleda tööstuspoliitikaga. Praegune majanduslik ja julgeolekuolukord paneb ettevõtetele suure raskuse, mille lahendamisega peab tegelema ka ettevõtluse eest vastutav minister.»
«Värske minister peaks kindlasti tegelema edasi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi kasvatamisega, et tõsta meie ettevõtluse konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Energiakriisi kõrval tuleb tegeleda ka tööjõukriisiga, sh välistööjõu teemadega. Tööjõupuudus on suurim arengupidur,» arvas Arto Aas.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/23/14571814t1h7fbb.jpg)
Loomulikult peaks Aasa sõnul ettevõtlusminister olema ettevõtjate partner ja hääletoru nii valitsuses kui ka avalikkuses. «Seejuures unustamata, et lisaks silmapaistvale IT-sektorile vajab tähelepanu ka tööstus, metsandus, ehitussektor, turism jt olulised majandusharud, kus on tuhandeid töökohti ja kus luuakse suur osa Eesti SKPst.»
Minister Järvanil ei ole palju aega, tõdes Pruuli. «Kõige parem oleks, kui kohe varasügisel jätkaks ministri juhtimisel tööd Suti loodud turisminõukoda, mis esindab kogu sektorit päris laialt, sest juba selle kogu esimene koosolek näitas, kui palju on vaja lahendada olulisi teemasid enne, kui saame loota, et turism toob riigikassasse sama palju raha, kui enne Covidit ja areneb sealt ka edasi.»