Matsalu lahest leitud mudakrabi võib oluliselt muuta meie vee-elustikku

Postimees
Copy
Matsalu lahest leitud mudakrabi
Matsalu lahest leitud mudakrabi Foto: Kaja Lotman

Keskkonnaameti teatel leiti Matsalu lahest sealse elustiku jaoks täiesti uus külaline – harilik rändkrabi ehk mudakrabi. Liik inimesele kahju ei tee ja mürgine ei ole, kuid sööb agaralt karpe ja tigusid. 

«Eelmisel nädalal toimus Keemu sadamas juba 29. korda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi rannikukalastiku seire. Sel aastal sattus seirevõrkudesse krabi, täiesti uus liik Matsalu lahe jaoks – harilik rändkrabi ehk mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii),» kirjeldas amet Matsalu lehel, lisades, et see krabi elab looduslikult Atlandi ookeani rannikul Kanadast kuni Brasiilia põhjaosani.

«Mudakrabi leiti Eesti rannikumerest esmakordselt 2011. aastal Pärnu lahest. 2012. aastal leiti kogu Pärnu lahe akvatooriumist arvukalt krabi noorjärke ja täiskasvanud isendeid. Tema kiire paljunemine võib tuua kaasa suuri muutusi vee-elustikus.»

Mudakrabi on väike ja võib kasvada kuni 2 sentimeetri laiuseks. Ta on rohekaspruun või oliivivärvi, sõrgade tipud on valged, sõrad on suuruselt ebavõrdsed ja erineva kujuga.

Suuri keskkonnamuutusi hästi taluv liik on RMK loodusblogis varem kirjutanud Tiit Hundi andmeil hakanud levima üle maailma: tema edu võtmeks on suur soolsustaluvus. Invasiivne võõrliik on jõudnud paljudesse meredesse, rännates peamiselt laevade ballastvees või laevade kere külge kinnitunud organismidel.

Eesti vetes kanda kinnitanud mudakrabid paljunevad Hundi kirjeldusel aga jõudsalt ja õgivad eriti hea meelega karpe ja tigusid, söövad ka vetikaid ning loomseid jäänuseid ega ütle ära ka kalamarjast.

Tagasi üles