Tänasest alustasid Vormsil ja Ruhnus tööd kiirabi kohalikud abistajad, kelle ülesandeks on abivajajatele esmast abi anda ning jagada olukorra kohta teavet Regionaalhaiglale.
Ruhnu ja Vormsi saarel alustasid tööd kohapealsed kiirabi abistajad
1. märts 2012, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on terviseameti ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega aasta tagasi alustati Kihnus.
«Kohapealsete abistajate üheks oluliseks ülesandeks lisaks esmaste abistavate võtete rakendamisele, on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, so arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla spetsialistile,» selgitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas.
Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe ka Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes on valmistumas väljalennuks.
«Selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama ka haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,» lisas kliiniku juhataja.
«Kui Kihnu oli kogemuste saamise ja õppimise kohaks, nii öelda pilootprojektiks, siis kolme saare puhul võiks juba rääkida süsteemsest arengust saarterahva kiirabi kättesaadavuse parandamisel,» rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe.
Kaljumäe jaoks on projekti käivitamise kõrval tähtsad ka paralleelselt toimunud tegevused. Nii näiteks eraldati Regionaalhaiglale eelmisel aastal raha helikopteriga toimuva kiirabitranspordi jaoks täiendavate tarvikute ja seadmete soetamiseks ning personali koolitamiseks. Väikesaartele hangiti juurde ka telemeditsiinilisi vahendeid.
Remmelgase sõnul on haigla asunud tõsiselt arendama teenuseid, mis tagavad nii esmase abi kiire kohalejõudmise kui ka praktiliselt koheselt abivajaja jälgimise kvalifitseeritud arsti poolt.
Kõige olulisema kaaluga olevat kogu projekti juures saarerahva valmisolek sellises tegevuses osaleda.
Riik saab anda tegevusteks raha, haigla korraldada ja toetada kohapealseid tegutsejaid, kuid kui ei oleks kohapealseid tublisid inimesi, kes seda tööd igapäevaselt ja -öiselt teevad, ei oleks see kuidagi võimalik, leiavad nii Remmelgas kui Kaljumäe.
Mõlemal on põhjust tehtuga rahul olla, sest kaetud on ka Eesti kõige kaugem meretagune territoorium, Ruhnu saar, kuhu kõige kiiremat mandrilt tulevat abi tuleb paratamatult kauem oodata.