Uued sordid põldudel: kikerhernes, õlikanep, valge sinep ja keerispea

Vahekultuurina kasvatatav rikkalikult õitsev keerispea meelitab ligi tolmeldajaid ja on väga hea meetaim. Foto: ETKI

Mööda Eestit ringi sõites jääb vahel silma mõni põld, millest pole aimugi, kes seal kasvab. Maa Elu tuleb teile appi ja koos Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduritega anname ülevaate uuematest sortidest. Selgitusi jagavad Krista Nurk, Merli Toom ja Lea Narits.

Kui tritikut, ohtelist nisu ja õlikanepit võib siin-seal juba põldudel silmata ning keerispea ja valge sinepi kasvatamise populaarsus kasvab iga aastaga, siis praegu on enamuse nende loetletud taimede näol tegemist ikkagi meie põldudel pigem uute ja tundmatute kultuuridega.

Speltanisu ehk okasnisu (Triticum aestivum subsp. spelta) on üks vanemaid teravilju, millest on aretatud ka harilik nisu. Ajalooliselt on speltanisu olnud üks peamiseid toiduteravilju 1800. aastate lõpul. Okasnisu erineb selle poolest, et tema tuum on tugevalt väliskesta küljes kinni. Speltanisu tervislikke omadusi on tutvustanud Saksamaa abtiss Hildegard von Bingen, kes elas aastatel 1098–1179. Speltanisu toiteväärtus on kuni kaks korda suurem kui nisul. Tema teradest tehtud jahu on täisterajahu omadustega, sellega tuleks küpsetades arvestada. Speltajahu sobib hästi lame­leiva, karaski ja sepiku küpsetamiseks, kuna spelta kleepvalgu omadused on pisut kehvemad kui tavalisel nisul. Lisaks saab speltahelvestest teha maitsvat hommikuputru. Speltanisu sobib hästi ka maheviljelusse.

Tritik ehk tritikale (Triticosecale) on nisu ja rukki ristand, mis kuulub kõrreliste perekonda. Tritik on inimeste loodud, mis tähendab, et tema teke ei ole olnud evolutsiooniline nagu nisul. Esimene tritikusort ’Bokolo’ registreeriti Ungaris 1968. aastal. Reeglina on tritikul nisust tulenev suur saagipotentsiaal ja hea tera kvaliteet ning rukkile omane haiguskindlus ja vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes. Tritiku tera kuju, värvus ja suurus sarnanevad rohkem nisuga, kuid terad on laiemad, pikemad, tumedamad ja krobelisemad. Praegu kasvatatakse tritikut peamiselt söödateraviljana, kuid on olemas sorte, mis sobivad ka toidu­teraviljana kasvatamiseks. Tritikust saab teha leiba, saia, pastatooteid ja hommikusöögihelbeid.