E, 3.10.2022

President Karis Narva tankist: niisugune sümbol meie avalikku ruumi ei sobi

Ulla Länts
, ajakirjanik
President Karis Narva tankist: niisugune sümbol meie avalikku ruumi ei sobi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
President Alar Karis.
President Alar Karis. Foto: Kermo Benrot

President Alar Karis kirjutas sotsiaalmeediapostituses, et on oma arvamust Narva tanki kohta muutnud ja pelgalt ajalugu selgitavast tahvlist enam ei piisa, kuna Narva tank sümboliseerib nüüd ka Vene vägede ohvriterohkeid rünnakuid Ukrainas.

President Alar Karis kirjutas sotsiaameediapostituses, et tank ei tohiks meid tülli ajada ning ajaloo märkidest tuleb rääkida rahulikult, ilma viha ja trotsita ning kedagi solvamata ja kellelegi haiget tegemata.

«President Putini käsk Vene armeele rünnata 24. veebruaril Ukrainat muutis Euroopas paljude teise maailmasõjaga seotud mälestusmärkide tähendust. Ka Eestis. Venemaa sõda Ukraina vastu on nii barbaarne, nii mõistetamatu ja 21. sajandi Euroopat hülgav, et sellesse suhtumisel ei ole pooltoone. Kas ollakse selle sõja vastu ja praeguse Venemaa vastu või ollakse selle sõja poolt ja praeguse Venemaa poolt.»

Riigipea märkis, et erapooletusel ei ole enam kohta. Mälestusmärgid ise on sõnatud, aga nende tähendus räägib meiega nüüd valjul häälel. Ka tank T-34 Narva jõe kaldal ei sümboliseeri enam vaid 1944. aasta sündmusi – Saksa vägede taganemist, Punaarmee edasitungi, langenud sõdureid ja Eesti jäämist jälle võõra võimu alla. Paljudele Eesti inimestele sümboliseerib see vana tank Vene vägede ohvriterohkeid rünnakuid Ukraina linnade ja külade pihta. Ka minu puhul on see nõnda, sest olen Ukrainas ise näinud, millist valu ja leina toovad peaaegu samasugused Vene tankid.

Presidendi sõnul niisugune sümbol meie avalikku ruumi ei sobi. «Kui mõne aja eest arvasin, et piisaks ka tanki juurde ajalugu selgitava tahvli lisamisest, siis enam sellest ei piisa. Teise maailmasõja tanki koht ei ole Narvat ja Narva-Jõesuud ühendava maantee ääres pjedestaalil, vaid muuseumis. Muuseumis saaks tank jälle osaks ajaloost, ei laseks meid olevikus tülli ajada ning me saaksime lahendada tegelikke probleeme, milleks on Eesti inimeste toimetulek nii sel sügis-talvel kui ka edaspidi,» kirjutas riigipea.

Mälestusmärgid ise on sõnatud, aga nende tähendus räägib meiega nüüd valjul häälel.

President lisas, et samamoodi peab juhtuma ka teiste Eesti linnades seisvate viimase ilmasõja mälestusmärkide ja hauatähistega, mis teisaldatakse parkidest muuseumide juurde või kalmistutele. Ajalooline mitmekesisus sellega ei kao, vaid paigutub väärikalt sinna, kus ei tee paljudele haiget ega külva vastasseisu. Kalmisturahus saavad kõik mälestada teises maailmasõjas langenuid. Ja üks oluline meenutus: Eesti ei osalenud selles sõjas riigina, vaid oli nii kommunistliku kui ka natsirežiimi ohver.

«Mälestusmärke ümber tõstes jääb ajalugu ikka alles, kogu oma vastuolulisuses ja valulikkuses. Mulle meeldib lootusrikas ütlemine, et Eestis võib kogukondadel olla erinev minevik, kuid on ühine tulevik. Kõik siin alaliselt elamise kasuks otsustanud inimesed on üksteisele kaasmaalased, ja seda tasub meeles pidada.»

Alar Karise arvates vajame me kannatlikkust, et inimestega rääkida ja neile riigivõimu otsuseid selgitada, kui kohalik omavalitsus jätab mingil põhjusel otsustamise keskvalitsuse mureks. «Kõigile meie elanikele peab olema arusaadav, miks niisugused otsused on tehtud. Teisalt tähendab see, et võim peab selgitamise kõrval olema otsustav, siis ei saa kellelgi tekkida küsimust, kas valitsus oma otsuseid ka täita suudab. Suudab küll.»

President kirjutas, et nii päris- kui sotsiaalmeedia on täis õpetussõnu, mida ja kuidas tuleb teha sõjamärkidega, eriti Ida-Virus ning mida ja kuidas peavad sealsed kohalikud liidrid ütlema või mitte ütlema. Kes tahab Narvale ja üldse Ida-Virumaale tegelikult kasulik olla, mõelgu Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi üleskutsele: isamaaline tegu oleks Ida-Virumaale tööle ja elama tulemine, mida saavad teha õpetajad, arstid, insenerid, ettevõtjad ja paljude teiste elualade inimesed, kes annaksid selle piirkonna arengule uue hoo ja tugevdaksid eestimeelsust. Nii ongi paljud teinud ja veel rohkemad loodetavasti teevad. Need, kes oskavad näha, et Narva ei ole ühe tanki linn.

«Narva defineerimine ühe tanki linnana olekski solvav ja eksitav. Mina ei soovi seda. Narva on palju enamat.»

Märksõnad
Tagasi üles