Lubadus «hooldekodukoht pensioni eest» maksab üle kahe korra rohkem kui 40 miljonit eurot aastas. Kes puudu jääva osa kinni maksab, selle üle kisub sõjaks.

«Inimesele muutub hooldekodukoht hinnatud vajadusel kättesaadavaks pensioni eest,» on kinnitanud avalikkusele riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, siseminister Lauri Läänemets, tervise- ja tööminister Peep Peterson jt (kõik SDE). «Hooldekodus elav inimene tasuks edaspidi majutuse ja toitlustuse eest ning avalik sektor (kohalik omavalitsus) hoolduskomponentide eest,» avaldas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) juba aprillis, kui ametis oli veel eelmine valitsus. Ehk siis rahva seas aplausiga tervitatud loosungit «hooldekodukoht pensioni eest» lehvitasid ka Reformi- ja Keskerakond.

I-le pani täpi poliitikute jutustamine koalitsioonilepingu ümber: pensioni eest hakkavat hooldekodusse saama 2023. aastast, millest jäi rahvale mulje, et kohe jaanuarist.

Koalitsioonilepingu tekst erineb muljest omajagu: «Töötame välja pikaajalise üldhoolekande reformi kava, arvestades, et 2023. aastast on reformi aastane kogukulu kuni 40 miljonit eurot. Alustame inimeste rahalise koormuse leevendamisega pikaajalise hooldusteenuse eest tasumisel.»

Plaani edasine lahkamine purustas illusiooni lõplikult.

Kommentaarid (5)
Copy