Majanduskriisiks valmistumine algab mõtteviisist

Krediitkaart peaks olema puhkudeks, kui midagi suuremat on vaja hädapärast osta ja oma raha napib. Igapäevakulutusteks on arukam kasutada oma raha. Foto: Tairo Lutter

Praegu on Eesti majanduse seis veel enam-vähem korras, aga perspektiiv paistab tume. Mõni saab toidupoes käies juba šoki, teine tunneb end aeglaselt tulel keedetava konnana: iga üksik ost ei tundugi nii kallis, aga arved kassas on siiski imelikult suured ja vaba raha kipub kuu lõpuks aina vähem jääma.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul oleme majanduse langusfaasis ja liigume kriisi poole. Eesti inflatsioon on euroala kiireim. Reaalpalk väheneb, energiahinnad tõusevad ja valitsus arutab hüvitise maksmist. Sellest kõigest loeme-kuuleme iga päev, head tunnet ei tekita miski.

Ent neid uudiseid võiks palju muretumalt jälgida, kui oleksime piisavalt rahatargad. Paraku aga ei ole. Swedbanki hiljutise uuringu järgi on 70 protsendil inimestest sääste vähem kui ühe kuu sissetuleku jagu ja samas näivad inimesed olevat ülemäära optimistlikud nii oma sissetulekute kui ka eluea asjus. Selles pole muidugi midagi üllatavat: teoorias teame kõik, et majandus – nagu ka muu elu – käib üles-alla. Vahel on head ajad ja siis tuleb end kokku võtta. Ometi on kauge ja võimalik, et tume tulevik eri põhjustel meie mõtlemises tagaplaanile surutud.