Eesti vangide arv on langenud rekordmadalale tasemele

BNS
Copy
21.11.2018. Tallinn. 
Tallinna vangla avamine. 

The new Tallinn Prison, a brand new structure erected in Soodevahe village in the territory of the Rae rural municipality opened and will start operating in December.
FOTO: EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA
21.11.2018. Tallinn. Tallinna vangla avamine. The new Tallinn Prison, a brand new structure erected in Soodevahe village in the territory of the Rae rural municipality opened and will start operating in December. FOTO: EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kui möödunud kümnendi keskel oli Eesti kinnipidamisasutustes ligi 4400 vangi, siis nüüd on nende arv kahanenud rekordmadalale tasemele ja lähiajal ei saa välistada, et nende hulk kukub juba alla 2000.

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Rait Kuuse sõnul on tegemist riigi kriminaalpoliitika pikaajalise suunaga, mis kajastub ka näiteks kriminaalpoliitika põhialuste dokumendis. «Kui jaanuari alguses oli meil vanglates 2181 vangi, siis näiteks juuli keskpaigtas oli neid 2108. Siiski on meie vangide arv 100 000 elaniku kohta pisut enam kui kolm korda kõrgem kui Soomes,» rääkis Kuuse BNSile.

Seega Põhjamaade tasemele Eesti praegu veel ei küüni, samuti on vangide arv võrdluses

Rait Kuuse. 
Rait Kuuse. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Euroopa Liidu keskmisega märksa kõrgem. «Vangide kõrge arv on endiselt väljakutse ka praeguste numbrite juures. Kuid vangide korduvkuritegude toimepanemise tase on meil sarnane põhjamaadega,» tõi Kuuse välja positiivse trendi.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koos Soome kriminaalstatistikutega võrdlesid 2019. aastal retsidiivsust Eestis ja Soomes võrreldavate andmete alusel ehk kahe aasta jooksul pärast vabanemist jõustunud kohtuotsusega süüdimõistmist. Uuringutulemused näitasid, et Eesti ja Soome retsidiivsuse tase ei olegi nii erinev: Eestis on tagasipöördumise määr 34 protsenti ja Soomes 35 protsenti.

Kuuse sõnul on selle trendi aluseks järjepidev analüüsidel tuginev töö. «Alatest taasiseseisvumisest on toimunud mitmeid põhimõttelisi muudatusi nii kriminaalmenetluses kui karistusõiguses. 2000. aastate alguses võeti vastu nii uus karistusseadustik kui kriminaalmenetluse seadustik ning neid on uuendatud järjepidevalt nii õigusrikkumiste menetlemise kui õigusrikkujate kohtlemise osas,» selgitas Kuuse.

1. augusti seisuga oli Eesti kinnipidamisasutustes kokku 2112 vangi, neist 812 Tallinna vanglas, 683 Tartu vanglas ja 616 Viru vanglas. Naisvange oli 99, alaealisi kolm, eluaegseid 37 ja avavangla vange 200. Kriminaalhooldusaluseid oli 3547, nende hulgas ennetähtaegselt vabastatuid 393, üldkasulikule tööle suunatuid 915 ja elektroonilise valve alla määratuid 141.

Vanglateenistuse vaatest on Kuuse sõnul kahtlemata oluline mainida 1998. aasta maikuus alustanud kriminaalhooldusametnikke, kelle hoole all on viimase 25 aasta jooksul olnud vangistuse alternatiivide ellu viimine. Praegu on vangistusele väga palju alternatiive üldkasulikust tööst elektroonilise järelevalveni.

Kuuse sõnul oli oluline tähis ka ennetähtaegse vabastamise süsteemi ümberkorraldamine 2007. aastal, samuti kriminaalhooldusetöö ja vanglate liitmine 2008. aastal. «Samuti tuleb esile tõsta üleminekut kambertüüpi vanglatele, mis jõudsid lõpule 2018. aasta lõpus avatud Tallinna vanglaga. See muudatus on võimaldanud keskenduda senisest enam vanglate ja kriminaalhooldustöö põhieesmärgile – õigusrikkujate taasühiskonnastamisele. Samuti on oluline eesmärk alaealiste õigusrikkujate taasühiskonnastamisel ilma vanglate kaasabita - täna on meil vanglas vaid kolm alaealist. Vanglad ise on ehitatud selle arvestusega, et vangide arvu vähenemisel oleks võimalik tagada igale vangile omaette eluruum ehk kamber,» rääkis Kuuse.

Kõik need reformid ja muudatused moodustavad Kuuse sõnul terviku. «Kindlasti tuleb arvestada ka meie demograafilisi muutusi ja üldist õiguskuulekuse arengut, millesse on panustanud oma läbipaistva tegevusega kõik õiguskaitseorganid. Mitte vähem oluline ei ole ka see, et muudatusi on ellu viidud vastutustundlikult ja välditud on suuri läbimõtlemata muudatusi. Eurobaromeetri kohaselt ei ole kuritegevus meie inimeste jaoks esikohal olev mure, mis kinnitab valitud suuna edukust,» lisas Kuuse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles