SÕLMKÜSIMUS ⟩ Miks riik ei toeta vähihaigeid piisavalt?

Kadri Tennosaar ei tea, kui kaua ta veel elab, kuid tahaks väga, et noorim tütar saaks ülikoolis hariduse omandada. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalmeediasse abipalve postitanud vähihaige naine ütleb, et kõige raskematel aegadel oli tal kogu perele söögirahaks olnud vaid kolm eurot päevas. Majanduslik kindlustamatus loob lisakoormuse paljudele ränga diagnoosiga silmitsi seisjaile, kes endisel moel töötamist jätkata ei jaksa.

Ma kohtusin lasteaiakasvataja Kadri Tennosaarega peaaegu täpselt kahe aasta eest. Oli südasuvi, päike paistis ning Mustamäe paneelmajade kohal hõljusid suured valged pilved. Mõned nädalad tagasi oli Tennosaarel diagnoositud vähk, mis oli hakanud endast tunda andma kui arusaamatul põhjusel küljest väljatorkiv ribitükk, kuid õnneks saadi kasvajale jaole üsna vara: oli alles teine staadium. Meie kohtumise põhjustas toona hoopiski asjaolu, et lasteaed sundis kasvatajat peaministri ees vabandama kriitilise postituse pärast, mille ühiskondlikku ebaõiglust enam mitte taluda jaksanud naine Jüri Ratase Facebooki küljele oli teinud. Taoline sund põhjustas inimestes palju pahameelt.

Kaks aastat hiljem ei ole Kadri Tennosaar enam lasteaiakasvataja. Pärast pikki tööotsinguid leidis ta kevadel osalise koormusega koha kodulähedase staadioni administraatorina ning oli üle pika aja jälle hommikuti tööle minnes õnnelik. Kuid paraku edenes selle ajaga edasi ka vähk. Progresseerus hoolimata operatsioonist, kiiritusravist ja mitmekordsest keemiaravist ja igal hommikul sissevõetud sidrunimahlast koos tilgakese oliiviõliga. Käes on neljas staadium, metastaasid on kopsus ja arstid ei taha midagi ennustada.