Lucas: Dabašinskas aitas kaasa Simmi tabamisele

Ajakirja The Economist välistoimetaja Edward Lucas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Leedu julgeolekuagent ja Leedu parlamendi asespiikri nõustaja Dainius Dabašinskas, kellele Maarjamaa Risti teenetemärgi andmine on tekitanud Leedus erimeelsusi, sai aumärgi Herman Simmi tabamisele kaasaaitamise eest, väidab ajakirja The Economist vaatleja Edward Lucas.

Kajastades Dabašinskasele Eesti teenetemärgi andimisest Leedus tekkinud vastukajasid, kirjutab Lucas oma Facebooki leheküljel, et «Dabašinskas on suurepärane Leedu luuraja, kes aitas tabada eestlasest reeturit Herman Simmi».

Eesti president Toomas Hendrik Ilves autasustas Dabašinskast Eesti-Leedu koostöö edendamise eest Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga.

«Dainius Dabašinskas, kes praegu töötab Leedu parlamendi asespiikri nõustajana, sai Eesti riigilt meie iseseisvuspäeva eel Maarjamaa Risti teenetemärgi Eesti-Leedu eriliselt eduka julgeolekualase koostöö edendamise eest,» ütles presidendi pressinõunik reedel BNSile.

Teenetemärke 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas kätte andes ütles president Ilves, et ta tänab «meie sõpru ja toetajaid paljudes riikides Soomest Jaapanini». «Mitmed teist on aidanud Eestil lahendada keerulisi olukordi ning teie leidlikkus ja otsusekindlus on Eestit turvalisemaks muutnud,» ütles president Ilves siis.

Ajakirjanik Edward Lucase puhul oleme aga ikka imetlenud tema väga head informeeritust, märkis presidendi pressinõunik.

Endisele Leedu julgeolekuagendile ja Leedu parlamendi asespiikri nõustajale Dainius Dabašinskasele teenetemärgi andmine on Leedus põhjustanud erimeelsusi. Nii väljendas selle üle imestust Leedu taasiseseisvumisjärgne esimene juht ja Euroopa Parlamendi liige Vytautas Landsbergis.

«Uudis jahmatas mind, sest see nimi on Leedus hästi tuntud, eriti pärast Vytaytas Pociunase surma, pärast laimu. Kohe pärast surma autasustati ohvitseri Leedu eest suremise eest ning Leedu riikliku julgeolekuameti ohvitserid laimasid oma surnud kolleegi,» ütles Landsbergis.

Landsbergis viitas Grodnos töötanud julgeolekuameti töötajale, kes sai surma 23. augustil 2006. aastal Brestis töölähetuses olles, kukkudes aknast välja. Prokuratuuri sõnul oli tegu õnnetusjuhtumiga, kuid 2007. aasta septembris tühistas kohus peaprokuratuuri määruse uurimise lõpetamisest. Nüüd on üheks võimalikuks versiooniks mõrv.

«Eestit on petetud ja Leedut on kompromiteeritud,» ütles Landsbergis BNSile.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles