PARVLAEV ESTONIA ⟩ Kui lisaraha ei leita, jääb Estonia uurimisel osa küsimusi õhku

Parvlaev Estonia sadamas. Foto: Ly Menov

• Kuna kevadel esitatud lisaraha taotlus lükati tagasi, peab OJK sügisel küsima uued hinnapakkumised.
• Rahandusministeeriumi sõnul ei võetud lisaraha küsimust arutlusele, kuna eelmist raha oli veel alles
• Kui sügisel isegi lisaraha leitakse, lükkub uurimise lõpp ilmselt pea aasta võrra edasi.

Parvlaeva Estonia uurimise tulevik on ebaselge, sest kõikidele küsimustele vastamiseks vajab Ohutusjuurdluse Keskus lisaraha. Tõenäoliselt on nüüdseks hindade kallinemise tõttu lisaraha vaja rohkem, kui kevadel esitatud taotlusesse kirja pandi.

Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) juhi Rene Arikase sõnul ei ole uurimise rahastuse küsimuses mitte midagi muutunud - vajadus lisarahastuseks on jätkuvalt olemas ning ilma selleta ei ole võimalik kõiki tegevusi läbi viia. «Rahastamistaotluse esitasime kevadel, seda ei rahuldatud ja selle kohta ametlikku tagasisidet meile pole antud,» ütles Arikas. Kuna nüüd on nii palju aega mööda läinud ja usutavasti enam toona hangitud hinnapakkumised ei kehti, teeb OJK septembris turu-uuringu, et aru saada, kui palju planeeritud uuringute hinnad kallinenud on. Seejärel esitatakse uus lisarahastuse taotlus. «Poole aastaga on juba asjaolud nii palju muutunud, et pole mõtet selle vana taotlusega edasi minna,» lisas ta. Viimases taotluses küsiti riigilt lisaks miljon eurot, kuid on tõenäoline, et maailma majandusseisu tõttu on nüüd uuringud muutunud kallimaks.

Segadus taotlusega viis patiseisu

Segadus parvlaeva Estonia uurimise rahastusega ilmnes juuni lõpus, kui OJK juht sõnas pressikonverentsil, et kuna hinnad on kallinenud ja uurimine tänu merepõhjast leitud avastustele laienenud, esitati valitsusele taotlus miljoni euro lisaraha saamiseks. Vastasel korral jääb osa vajalikke uurimistoiminguid tegemata.

Taotlus oli kevadel teele läinud toonase majandus- ja kommunikatsiooniminstri Taavi Aasa (KE) allkirjaga ning jõudnud rahandusministeeriumisse. Edasi läks olukord segaseks. Ohutusjuurdluse keskuse sõnul said nemad Estonia uurimise jaoks küsitud lisaraha kohta rahandusministeeriumilt eitava vastuse. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) aga väitis Postimehele veel juulis, et ettevalmistustööde tõttu pole küsimus valitsuse päevakorda lihtsalt veel jõudnud. Tegelikult oli valitsuse kabinetinõupidamisel mais otsustatud asja valitsusse arutlemiseks mitte viia, enne kui varasem raha on kulutatud. Seda kinnitas hiljem ka rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond. «Oli ka aeg kokku lepitud, millal seda valitsuses arutatakse. Selles osas oli kommunikatsioon ka riigikantseleiga olemas ning pidin ka ise minema valitsusse, aga sain teada, et rahandusminister lükkas taotluse tagasi ja ei ole valmis seda arutama,» ütles Rene Arikas toona.

Arikas on enda sõnul leppinud sellega, et mais vaatas valitsus nende avaldust ja lükkas selle tagasi. «Meie korraldasime selle põhjal ka hanked ümber, vähendasime planeeritud tegevuste mahtu ning viisime asjad vastavusse sellega, mis eraldatud eelarvelised vahendid on. Ma ei saa teha hankeid, kui mul puuduvad eelarvelised vahendid,» rääkis ta.

Plaanitud tegevustest sai kärbitud poole võrra või rohkemgi näiteks simulatsioonide osa. Maakeeli tähendab see seda, et praeguse seisuga modelleeritakse vaid huku viimast staadiumit, ehk laevakere kokkupõrget merepõhjaga. «Aga näiteks seda, kuidas toimus laeva veega täitumine, me kahjuks täies ulatuses ei ole võimelised stimuleerima. See on niivõrd töömahukas,» rääkis Rene Arikas. Lisaks vähendati digitaalse kaksiku tellimusel mahtu, ehk see tuleb robustsem kui algselt planeeritud. Nii saab teha seda odavamalt. Ferromagneetiline uuring, mis aitaks tuvastada laeva uppumise teekonda on praeguse seisuga sootuks küsimärgi all.

Kui raha pole, siis vastuseid ei saa

Arikas nentis, et kui sügisel uus taotlus tehakse ning seda ei rahuldata tekib kahetsusväärne olukord, kus paar aastat tagasi alustati uurimist selleks, et vastata paljude inimeste vastuseta jäänud küsimustele, kuid nüüd jääb osa neist vastuseta. «Kui me oleme juba sellise suure projekti ette võtnud, siis on mõtekas lahtistele küsimustele vastus leida, et anda inimestele lõplik teadmine ja hingerahu, et mis ja kuidas toimus,» rääkis ta. Samuti ei ole siis täies mahus asja ette läinud juba suur rahasumma, mis praeguseks kulutatud on.

Kui aga sügisel tehtav taotlus rahuldatakse ja lisaraha leitakse, lükkuvad tõenäoliselt tööd järgmisesse aastasse. Hangete ettevalmistamine, läbiviimine ning tööde ettevalmistused nõuavad lihtsalt niivõrd pika aja. «Kokkuvõttes on see omakorda suhteliselt suur aja- ja rahakulu.»

Uurimine oleks tegelikult pidanud saama lõpu juba selle aasta septembris, ehk järgmisel kuul. See pole erinevate asjade venimise tõttu enam võimalik. Arikase sõnul on ministeeriumi ja valitsuse poolt viivitatud mitmete asjadega. Viivitused algasid juba eelmise aasta alguses, kui Arikasele ei antud luba meeskonda moodustada ning erinevad viivitused on olnud nii rahastus- kui ka muudel teemadel.

Rahandusministeerium: varasemad taotlused said menetletud tavapäraselt
 

Rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Siiri Suutre sõnas Postimehele vastates, et varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud taotlused valitsuse reservist OJK-le said Rahandusministeeriumis menetletud maikuu jooksul vastavalt tavapärasele menetlusele. Rohkem taotlusi sel teemal Rahandusministeeriumisse pole esitatud.

«Meile teadaolevalt oli mais kabinetilaua taga teemaks Estonia vraki uurimistööde eelarve suurendamise vajadus 1 miljoni võrra. Aga kuna toona oli juba eraldatud 3 miljonist enamik kasutamata, siis valitsuskabinet seda ei otsustanud.»

Ta lisas, et juhul, kui Estonia vraki uurimistöödeks on vajalik täiendav finantseerimine, peaks teema valitsuskabinetis tõstatama majandus- ja taristuminister koos vastavate põhjenduste ja analüüsiga seni eraldatud vahendite kasutamise kohta. Peale valitsuskabineti otsust saab MKM esitada vastava rahataotluse Rahandusministeeriumile.

Postimees vahendas juba juuli alguses Rene Arikase poolt välja öeldut, et Rahandusministeeriumi tõttu viibisid ka need maksed, mida valitsuse otsusega oli juba lubatud eraldada. 2021. aastal määras valitsus, et uurimise jaoks eraldatakse kolm miljonit eurot, ning see jaotati lõpuks kahte ossa: möödunud aastal maksti 1,6 miljonit ning sel aastal 1,4 miljonit. Mõlemal puhul seisis taotlus Arikase sõnul rahandusministri laual tükk aega, enne kui allkirja sai.

Pentus-Rosimannus eitas toona Postimehele, et raha väljastamine viibis. «Teil on ekslik informatsioon, ei viibinud. Niipea kui esitati taotlused valitsuse sihtotstarbelisse reservi, nii nad ka välja makstud sai,» sõnas ta.

Postimees küsis rahandusministeeriumilt, millal taotlused ministeeriumisse jõudsid ning millal allkirjastati, ning sai vastuseks, et 1,6 miljoni eraldamise taotlus jõudis neile 21. aprillil 2021. aastal ning see sai allkirja alla 17. mail 2021. aastal.

Taotlus 1,4 miljoni euro saamiseks esitati 30. märtsil 2022. aastal ning allkirjastati 17. mail 2022. aastal. Seega oli esimene taotlus ministeeriumis pea kuu aega ning teine pea kaks kuud.