N, 9.02.2023

Kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne

Postimees
Kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kiirgustaseme mõõtmine Tšornobõli keelatud tsoonis aastal 2016 ehk 30 aastat pärast tuumakatastroofi.
Kiirgustaseme mõõtmine Tšornobõli keelatud tsoonis aastal 2016 ehk 30 aastat pärast tuumakatastroofi. Foto: AdobeStock

Keskkonnaamet jälgib kiirguse taset Eestis ööpäev läbi. Sündmused Ukraina tuumarajatiste lähistel Eestile kiirgusohtu ei kujuta.

«Eesti elanikud ei pea kiirgusohu pärast muretsema. Ukraina tuumarajatised asuvad Eestist nii kaugel, et mis tahes sündmused neis ja nende lähistel meile kiirgusohtu kaasa ei too,» kinnitas keskkonnaamet peadirektor Rainer Vakra.

Ukrainas on neli töötavat aatomielektrijaama – Hmelnõtskõis, Rivnes, Zaporižžjas ja Lõuna-Ukrainas – ja neis on kokku 15 tuumareaktorit ehk energiaplokki. Reaktorid neis jaamades on Vakra sõnul Tšornobõli reaktorist erinevad, neis ei kasutata tuumareaktsiooni juhtimiseks enam grafiiti, mille põlemine põhjustas Tšornobõlis saaste jõudmise õhuvooludega kõrgele ja kaugele.

Vakra kinnitusel uuendab amet oma kiirgusseire võrku pidevalt. «Hiljuti vahetasime näiteks Tõravere õhufilterjaama võimsama vastu ringi. Pingutame pidevalt selle nimel, et meie seirevõrk toimiks hästi ja saaksime kiirgusfooni kohta alati kvaliteetseid andmeid,» ütles Vakra.

Aatomielektrijaamade turvasüsteemid tagavad turvalisuse

Isegi kui Ukrainas saaks mõni reaktor tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestis, kinnitab amet. «Küll aga oleks mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal. Sellise õnnetuse puhul ei levi radioaktiivset saastet kiirgusohutuse seisukohalt olulisel määral kaugemale kui 200 kilomeetrit,» selgitas keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv.

Tsiviilkasutuses aatomielektrijaamad ei ole projekteeritud vastu pidama otseses sõjategevuses. Samas on nad ehitatud nii, et oleksid vastupidavad looduskatastroofidele või terrorirünnakutele. Jaamade turvasüsteemid on mitmekordselt dubleeritud ja tagavad turvalisuse ka olukordades, kus tuumajaama on osaliselt kahjustatud.

Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset üle Eesti. Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Seiretulemusi saab jälgida siit.

Välisõhus väga väikeste muutuste avastamiseks seirab keskkonnaamet ka õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.

Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab keskkonnaamet sellest teada.

Märksõnad
Tagasi üles