Ametnikud peitsid omavoli vale taha

Kuigi Eestis otsib tööd 164 Ukrainast tulnud õde ja ülejäänud ei saa õena töötada, lükkus ametnike praagi tõttu neile eristaatuse andmine edasi. Ebakindlus on viinud õdesid juba ka naaberriikidesse, kus sõjapõgenikud kohe tööloa saavad. Foto: Shutterstock

Ukraina arstide ja õdede kiirema tööle saamise ettepanek lükati sotsiaalkomisjoni viimasel istungil tagasi. Ametnikud nimetasid erikohtlemise laiendamist kõigile kolmandate riikide kodanikele poliitiliseks tahteks, ent poliitikud nägid selle taga ametnike volituste ületamist või salakavalat lüket otsustamine vähemalt sügiseni edasi lükata. Eestis on puudu nelisada õde, kelle puudust loodetakse vähendada Ukraina sõja eest pagenute arvelt. Kuigi suuremast põgenike saabumise lainest on möödas juba pool aastat ja tublimad tulijad tönkavad ka eesti keelt, ei saa nad tööluba niipea.

Nädal aega tagasi uuris Postimees, miks Ukraina õdesid veel kolm aastat alla nende võimete plaanitakse rakendada ja miks need, kel juhtub olema õe kõrgharidus, peavad eesti keeles meie gümnasistidega konkureerima, et õeõpet nullist alustada. Sotsiaalministeeriumist vastati toona, et nad küll esitasid juunis riigikogule ettepaneku anda sõjapõgenikele piiratud õigusega isiku staatus, ent sotsiaalkomisjon lükkas selle mõtte tagasi.