Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatšov aitas eestlasi mitte toetusest meie iseseisvusele, vaid idealistlikust kujutlusest, et Nõukogude Liitu on võimalik reformida ning kommunistliku režiimi tingimustes on võimalikud vaba turumajanduse ja demokraatia elemendid.
Võib välja tuua kolm momenti, mis Eestit Gorbatšovi võimule tuleku ajal otsustavalt aiatasid: avalikustamine, mis võimaldas meil oma ajaloost avalikult rääkima hakata; Eesti süüdistamine 1987. aasta alguses, et me saame Nõukogude Liidu keskvõimult rohkem, kui ise sinna anname – see käivitas meie isemajandamise püüdlused; ning tema juhitud rahvasaadikute kongress tõi avalikkuse ette Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollid, millega tõestas ka Venemaa avalikkusele, vähemalt korraks, et Eesti okupeerimine oli ebaseaduslik agressiooniakt.
Gorbatšovi tegevus oli muidugi vastuoluline ja suunatud Nõukogude Liidu tugevdamisele, kuid meil on põhjust siiski olla ka tänulik, et ta aitas seda suurt riigimonstrumit hävitada.