Perearstid ja patsiendid saavad näha riskirühma kuulumise infot

BNS
Copy
TEHIKu tervisetalituse juht ja vaktsineerimise töögrupi liige Tõnis Jaagus. 
TEHIKu tervisetalituse juht ja vaktsineerimise töögrupi liige Tõnis Jaagus. Foto: Sten Roosvald

Alates 1. septembrist on perearstidel võimalus tervise infosüsteemis (TIS) teha COVID-19 riskirühma päringuid.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) loodud lahendus aitab perearste patsientide testimisele suunamisel ning inimestel on võimalus enda riskirühma kuulumist kontrollida Patsiendiportaalist.

«COVID-19 riskirühma kuuluvate patsientide automaatse päringu arendusvajadus tekkis kevadel, kui muutsime testimisstrateegiat,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler doktor Heidi Alasepp. «Koostöös teadusnõukoja, perearstide ja Eesti Haigekassaga vaatasime üle ja täiendasime riskirühma nimekirja ning leppisime kokku päringu andmekoosseisu. TEHIK-us välja töötatud lahendus annab perearstile kiiresti taustaülevaate patsiendi diagnoosidest, millele arst saab tugineda edasiste raviotsuste tegemisel. Ka iga inimene saab Patsiendiportaali sisenedes teada, kas ta kuulub COVID-19 riskirühma ning miks,» lisas Alasepp.

Riskirühma päring on perearstidele kättesaadav andmevaaturi kaudu. «Kui näiteks patsient helistab perearstile ja kurdab COVID-19 sümptomeid, siis nüüd saab perearst vaadata, kas tema patsient kuulub riskirühma ja kas teda peaks selle tõttu PCR-testile suunama,» selgitas riskirühma päringu loogikat TEHIK-u tervise talituse juhataja Tõnis Jaagus.

Jaagus ütles, et see uuendus on kõige suurem just infotehnoloogilises mõttes. «Kui varasemalt pidi perearst teadma, mis diagnoosid näitavad kuulumist riskirühma, siis nüüd koondame kõige värskema info tema jaoks andmevaaturis kokku. Arst näeb ühes vaatest, kas patsient kuulub riskirühma, kas ta on täitnud küsimustikku, kas ja millal ta on vaktsineerinud.»

«Kui riskirühmade kategooriates tekib muudatusi, siis tehnoloogiliselt ei ole see suur väljakutse ja süsteemis on võimalik kiiresti uuendusi teha. Selle jaoks ei ole arenduspartnerit vaja ja selle uuendamiseks on meil endil ressursid olemas,» lisas Jaagus.

Loodud teenuse loomise juures on olnud ka perearstid, kelle tagasiside on olnud väga hea. Meditsiiniline lõplik otsus, kas patsiendile antakse saatekiri PCR testimisele või mitte jääb perearstile. Kuigi andmevaatur näitab perearstile avalehel kõik diagnoosid ära, ei pruugi ta teada kõiki diagnoose, mis teised arstid on pannud. Andmevaaturisse tekivad andmed Tervise infosüsteemi edastatud andmete põhjal, mille edastavad tervisehoiu teenuse osutajad.

«Kui 2020. aasta kevadel kuvas Patsiendiportaal (digilugu.ee) lühikest aega inimesele riskirühma kuulumise kohta vaid punast kastikest ilma lisainfota ja andmete edastamisel tehti palju käsitööd, siis nüüd teeme teistmoodi,» ütles Jaagus.

Võrreldes varasemaga päritakse Patsiendiportaali avamisel värsked andmed selle kohta, miks patsient sinna kuulub.

Patsiendiportaalis on nüüd töölaual «COVID-19» nupp, mille alla on koondatud kogu patsiendi info, mis on seotud koroonaviirusega: need on vaktsineerimine, analüüsitulemused, tõendid, küsimustik, vaktsiinikahju hüvitise andmete edastamine ja info riskirühma kuulumise kohta. Patsientidele diagnoosikoode välja ei kuvata, vaid diagnoos tuuakse välja sõnades. Patsiendiportaalis saab vastavalt vajadusele end registreerida ka vaktsineerimisele või testimisele.

Perearsti kaudu suunatakse tasuta testimisele kõik riskirühma kuuluvad ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid. Riskirühma kuuluvad üle 60-aastased isikud või isikud, kellel on üks või mitu kroonilist haigust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles