Igapäevane leivasõda ja «kaamelitatt» on jäänud minevikku (1)

Tiina Laura Kimmel
, ajakirjanik
Copy
Tallinna Humanitaargümnaasiumis valikut jagub: kui riis ei maitse, saab võtta kartulit või tatart. Porgandisalat ei sobi? Aga söö siis lehtsalatit ja kurki!
Tallinna Humanitaargümnaasiumis valikut jagub: kui riis ei maitse, saab võtta kartulit või tatart. Porgandisalat ei sobi? Aga söö siis lehtsalatit ja kurki! Foto: Madis Veltman

Tallinna humanitaargümnaasiumi peauksest sisenedes võib kohe aimata, kus asub söökla. Fuajees seguneb värske kartuli aroom tummisema lihalõhnaga. On peaaegu keskpäev ja kohe algab söögivahetund. Koolisööklas teeb viimaseid ettevalmistusi selle hing ja süda kokk Galina Golnik. Lapsed armastavad teda, sest kokatädi Galja suudab hoolitseda ka nende eest, kes kõike süüa ei tohi. Ta ise ütleb, et laste toit on tema südameasi. Riik koos Tallinna linnaga maksab õpilase eest päevas 1.56, ja Galina väidab, et tuleb sellega toime.

«Meil on alati ka värskeid puuvilju ja lapsed on selle eest väga tänulikud. Samuti meeldib neile see, et suudame pakkuda eri roogi. Meie lapsed söövad nii palju, kui tahavad, portsjoneid me välja ei jaga,» räägib kokatädi ja näitab, et seentega sealihakastme kõrvale saab valida köögiviljadega riisi, tavalise riisi, tatra ja keedukartuli ning kolme salati vahel. Isegi leiba on mitut sorti: must ja peenleib, lisaks sepik. «Koolis käib ka neid lapsi, kellel on diabeet, lisaks laktoosi- või gluteenitalumatus, nendega ma tegelen eraldi. Tean siin kõiki lapsi ja nende probleeme,» mainib Galina.

Juba teist aastat on kaks korda nädalas menüüs supp – sellega koos pakutakse ka magustoitu – ja kord nädalas saavad lapsed kala. Kokk Galina lubab, et järgmisel nädalal keedab ta supi kõvasti kallinenud punasest kalast. Joogiks piim, keefir, kissell ja morss.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles