K, 28.09.2022

Keskkonnaminister Madis Kallas: plastireostuse, vee ja metsa probleemid peavad saama lahenduse

BNS
Keskkonnaminister Madis Kallas: plastireostuse, vee ja metsa probleemid peavad saama lahenduse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Keskkonnaminister Madis Kallas. FOTO: Sander Ilvest
Keskkonnaminister Madis Kallas. FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) esitles esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonis teise poolaasta plaane, öeldes, et plastireostuse, vee ja metsa probleemid peavad saama lahenduse.

«Põhirõhu paneme ühekordse plasti kasutuse ohjeldamisele, metsanduse tulevikuvaate väljakujundamisele ning mõistliku hinnaga kvaliteetse veeteenuse tagamisele,» lausus Kallas.

Ta lisas, et praegune energiakriis mõjutab ka keskkonnavaldkonda, seepärast peab olema valmis langetama kiiresti vajalikke otsuseid ja menetlusprotsessiga hoogsalt edasi liikuma.

Prioriteediks nimetas Kallas peagi riigikokku jõudvat niinimetatud ühekordse plasti eelnõud ja varsti teisel lugemisel olevat uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Eluslooduse valdkonnas on olulisimad metsanduse selle kümnendi arengukavaga edasiliikumine, looduskaitseseaduse muutmine ning Kõrgendatud Avaliku Huviga ehk KAH-alade sätestamine metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatustega.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on tegemist oluliste eelnõudega, mis kõik nõuavad kiiret tegutsemist. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et on vaja luua kompensatsioonisüsteem looduskaitsealadele jäänud maa omanikele. Samuti arutab komisjon koos vastavate asutuste esindajatega läbi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse eelnõu.

Algab võitlus ühekordsete plasttoodetega 

Niinimetatud ühekordse plasti eelnõu toob muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele. Kallase sõnul aitavad plaanitavad muutused vähendada jäätmeteket, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist.

Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille ülevõtmise tähtaeg oli eelmise aasta 3. juulil.

Riigikogu menetluses olev uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus hakkab pärast jõustumist hoidma vee hinda kindlates raamides. Kallase sõnul parandavad planeeritud muudatused toimetulekut ja elamistingimusi ka maapiirkondades. «Oluline on tagada inimestele baasvajadused, nagu puhas joogivesi ja kanalisatsioon, ning seda mõistliku ja põhjendatud hinnaga,» ütles minister.

Eesmärk hoida meie looduskeskkonda

Looduskaitseseaduse muudatused puudutavad loodusele tekitatud kahjude eest määratud karistusi, riigi ostueesõigust kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja võõrandamisel ja ulukikahju ennetamiseks tehtud kulutusi. Muudatused kehtestavad kaitstavatel aladel 15. aprillist kuni 15. juulini raierahu ja keelavad majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides.

Lisaks luuakse võimalus eraldiseisva Natura mõjuhindamise läbiviimiseks. Eelnõuga muudetakse ka metsaseadust ja vähendatakse maksimaalset lageraie pindala seitsmelt hektarilt viiele. «Kõik need meetmed tagavad meie looduskeskkonna säilimise ka edaspidi,» ütles Kallas.

Märksõnad
Tagasi üles