ANALÜÜS ⟩ Riigieelarve saadi kokku, sest vähendati riigikaitse ambitsioone

Vihula mõisas lepiti kokku nii järgmise aasta riigieelarve kui pikem eelarvestrateegia. Foto: Tairo Lutter

Neljapäeva õhtul, kui ministrid lõpetasid Vihula mõisas esimese arutelupäeva järgmise aasta riigieelarve ning nelja-aastase riigieelarve strateegia (RES) üle, polnud midagi veel kokku lepitud. Mitte midagi teha ei saa ja mitte millekski raha ei ole. Selline seis.

Peaminister Kaja Kallas (RE) oli võrdlemisi morn: «Soovid on ebarealistlikud.» Kallas ja ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) viitasid korduvalt, et kuna praegune valitsus valitseb ainult pool aastat, peaks keskenduma koalitsioonileppes kokkulepitule ja mitte tooma kogu aeg uusi asju lauale.

Päev hiljem, kui tipp-poliitikud nõupidamislaua tagant tõusid, oli toimunud metamorfoos. Kõike saab. Tulevad nii need asjad, mis koalitsioonileppes olemas, kui ka need, mida koalitsioonileppes pole. Kusjuures mõni – eestikeelsele haridusele üleminek ja omastehoolduse reform – saab rohkem raha, kui koalitsiooniläbirääkimistel arvutati. Aga tuleb ka palgatõus: avalikule sektorile viis ja osale gruppidele (päästjad, politseinikud, õpetajad jne) vähemalt 15 protsenti. Energiatoetusi hakkavad saama ka väikeettevõtjad. Kaitsekulud kasvavad. Teadus saab juurde. Kõrgharidus saab juurde. Ja kõik see tuleb niisama, sest nagu peaminister intervjuudes selgitas: maksud ei tõuse ja laenukoormus ei kasva.

Mis siis juhtus? Kuidas ühe päevaga sai mitte millestki nii, et kõigile jagub?