T, 6.12.2022

Valimisõiguse äravõtmise eelnõu võib saada homme toetust

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Valimisõiguse äravõtmise eelnõu võib saada homme toetust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Riigikogu vaidleb kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muutmise üle, et võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääletusõigus.
Riigikogu vaidleb kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muutmise üle, et võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääletusõigus. Foto: Sander Ilvest

Homme jätkub riigikogus Isamaa saadikute esitatud kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muutmise eelnõu arutamine. Pinged on üleval, sest koalitsioon ei ole selles küsimuses ühtne. Lahenduseks võiks olla põhiseaduse muutmise algatamine. 

Eestis elavatelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmisest on seoses Venemaa agressiooniga palju räägitud. Isamaa fraktsiooni kaheksa liiget esitasid kevadel, olles siis opositsioonis, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise eelnõu, mis sai tähiseks 594 SE ning mille esimese lugemise lõpetamist toetas põhiseaduskomisjon 14. juunil.

Täna oli eelnõu riigikogus esimesel lugemisel, kuid hääletuseni ei jõutud. Priit Sibul (Isamaa) tutvustas eelnõud ning vastas küsimustele. Kuna riigikogu liikmete küsimused ei saanud enne tööpäeva lõppu otsa, siis jätkatakse lugemist homme.

Keskerakonna liikmed olid kõik väga kriitilised ning pidasid Isamaa esitatud eelnõu valimispropagandaks, sest Venemaa ja venelaste teema olevat peaaegu ainus, millele isamaalased suutvat keskenduda.

Sotsid kriitilised

Kriitilised on eelnõu suhtes ka koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid. Jaak Juske (SDE) ütles Postimehele, et eelnõu on õiguslik soperdis ja vastuolus põhiseaduse tekstiga, ja sellega ei ole midagi teha, sest põhiseadus annab õiguse valida kohalikel valimistel kõigil püsielanikel. Juske ei saanud ka aru, miks tahetakse selle eelnõuga võtta valimisõigus ka meile sõbralike riikide kodanikelt, nagu ameeriklased, britid ja ukrainlased. 

Priit Sibul. 
Priit Sibul. Foto: Mihkel Maripuu

Eelnõu esitaja Sibul on aga veendunud, et homme seaduseelnõu esimene lugemine lõpetatakse ning sellega saab edasi töötada. Sotsid olid tema sõnul selgelt vastu, kuid talle ei ole selge, mida teevad reformirerakondlased. «Usun, et sotsid ei lähe homme eelnõu lugemise katkestamise ettepanekut tegema, kuid seda võivad teha keskerakondlased ning siis pole selge, kas sotsid hääletavad,» arvas Sibul.

Talle ei ole selge, kas sotsid on põhimõtteliselt vastu hääletusõiguse piiramisele või ollakse siis valmis põhiseadust muutma. «1993. aasta seaduses oli sees paiksustsensus ehk võõrriigi kodanik sai valida, kui ta oli meie kohalikus omavalituses registreeritud vähemalt viis aastat. Kuid tänaseks on see tsensus kadunud, uussisserändajad, kes on äsja kohale jõudnud, sealhulgas ka kolmandatest riikidest, võivad kohe saada õiguse valida kohalikel valimistel,» väljendas Sibul rahulolematust praeguse olukorraga.

Tema sõnul oli omal ajal sellel mingi sisu, kui põhiseadus andis kõigile siin elavatele inimestele õiguse kohalikes asjades kaasa rääkida. «Tänaseks seda sisu enam ei ole, jäänud on vaid valimisõigus,» selgitas ta. 

EKRE ootab teist lugemist

Viie aasta jooksul, kui see nõue kehtis, oli Sibula hinnagul võimalik kohalikku ellu sisse elada ja saada aru, mis toimub. Nüüd pole aga sellist piirangut ning igaüks võib sekkuda kohalikesse asjadesse.

«Kas oled aga lojaalne riigile, kus elad või mõnele teisele riigile, selle vastu meie huvi ei tunne,» oli Sibul mures. Ta lisas, et 24. veebruaril muutus maailma julgeolekuolukord järsult. «Kui seda sündmust poleks olnud, siis ei oleks ka meie seda eelnõu esitanud.»

Riho Breivel.
Riho Breivel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riho Breivel (EKRE) kinnitas, et nende erakond toetab kindlalt selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. «Praegust situatsiooni arvestades ei ole mõistlik putinistidel lasta valida kohalikel valimistel. Me teame, mis on juba juhtunud Narvas ja mõnes teises linnas, mis võivad olla küll vaiksemad, kuid meelolud võivad olla samad,» põhjendas ta.

Breiveli sõnul esitavad nad oma muudatusettepanekud eelnõu teisel lugemisel. «EKRE ei ole konfliktne erakond, oleme rahumeelne ja heatahtlik erakond, kes otsib kõige paremaid lahendusi. Tähtis on, et see eelnõu läbi läheks ja otsime lahendusi!» ütles ta muheledes. 

Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Kivimägi meenutas Postimehele, et kui seda eelnõu põhiseaduskomisjonis arutati, siis Reformierakonna liikmed hääletasid selle esimese lugemise lõpetamise poolt. «Ka homseks on meie selge sesiukoht, et me toetame eelnõu esimese lugemise lõpetamist,» ütles ta veendunult.

Reform on toetav

Reformierakondlased jagavad õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et eelnõu on praegusel kujul põhiseadusega vastuolus. «Aga sellest ei pea sattuma paanikasse, kuna tegu on esimese lugemisega. Menetlemise käigus on võimalik sinna esitada muudatusettepanekuid ja teha see eelnõu n-ö korda. Olen küll skeptiline, kas seda on võimalik teha nii korda, et see poleks põhiseadusega vastuolus,» nentis ta.

Toomas Kivimägi.
Toomas Kivimägi. Foto: Erik Peinar

Kivimägi arvates oleks kõige arusaadavam variant piirduda vaid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmisega. Ja selles on ka Reformierakond ühel meelel. «See on ju eelnõu põhituum, mida ilmselt algatajad ka ise arvavad. Kuid kas see on piisav, olen mõnevõrra kahtlev.»

Tõenäoliselt eeldab see piirang Kivimägi hinnangul ka põhiseaduse muutmist. Ja see, kas seadus on või ei ole kooskõlas põhiseadusega, selgub alles aasta-pooleteise pärast ning siis ei ole seda võimalik rakendada järgmistel kohalikel valimistel 2025. aastal.

«Praegu on olemas aken põhiseaduse muutmiseks, kuid sellega läheb suhteliselt kiireks,» jätkas Kivimägi. «Kui me soovime selles riigikogu koossseisus otsustada põhiseadust muuta, siis peab jääma esimese ja teise lugemise vahele kolm kuud, teise ja kolmanda lugemise vahel peab olema vähemalt üks kuu. Seda saaks napilt selles koosseisus teha,» leiab ta.

Kivimägi selgitas, et sel juhul peab põhiseaduse muutmise eelnõu saama vähemalt 51 riigikogu liikme toetuse. Järgmises koossesius peab põhiseaduse muutmine saama juba 61 toetushäält. «Põhiseaduse muutmise algatamise eeldus on meie poolt see, et saame sotsiaaldemokraadid ka oma paati,» ütles ta.

«Olen veendunud, et see küsimus võib kujuneda ka valimiskampaania üheks olulisemaks teemaks,» pakkus Kivimägi. 

Märksõnad
Tagasi üles