Kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud

Kui selle sajandi alguses söödi Eestis inimese kohta aastas 120–130 kilo kartulit, siis praegu vaid 80–90 kilo. Foto: Kermo Benrot

Kartulit kiidetakse lapsepõlvelaulukeses: „ärgu seda keegi kartku, et meid hätta jätaks ta”. Ega jätagi, kuigi Statistikaameti andmetel tarbis iga eestimaalane mullu 81 kilo kartuleid ning arvudele otsa vaadates on kasvupind 2000ndate alguse 31 124 hektariga võrreldes vähenenud kuus ja tootmine elaniku kohta neli korda.

Mihklikuus säilituskartuli noppijad ei tea öelda, millise keskmise saagi nad saavad või kui kõrgeks krutib sisendite hinnatõus tootja omahinna. Statistikaameti andmetel oli mullu keskmine saak 21 tonni hektarilt. Raplamaa kartulikasvataja, TÜ Talukartul juhatuse liige Kalle Hamburg on saanud rekordsaagi 72 tonni hektarilt, aastate keskmine jääb tal 35 tonni ringi.

Pärnumaal võtab Väljaotsa talu peremees Aivar Ild hektarilt keskeltläbi 30 tonni ning Tartumaal Saare-Anni talu peremees Einar Saar saab hektarilt enamasti 35 kuni 40 tonni mugulaid.

Säilitus- ja seemnekartulit kasvatav Hamburg ütles, et tal on kartul maas 30 hektaril ja mugulaid hakkab ta võtma sel nädalal. Sügistöö surus septembri teise poolde ilmataat, sest kevad oli jahe, suvi kuum ning „kartul tegeles kasvamise asemel ellujäämisega”.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadusnõukogu liikmena mainis Hamburg, et ta on kasvatanud ka kodumaiseid sorte, kuid tarbija eelistusi teades paneb maha põhiliselt Saksa päritolu sorte. TÜ Talukartul teeb parima tulemuse nimel koostööd maaülikooli ja taimekasvatusinstituudi teadlastega, ühistu igal liikmel on põllul automaatilmajaam, mis ilmastikuandmetele lisaks prognoosib lehemädaniku levikut ja võimaldab taimekaitset optimeerida.