Uuring: välismaal elavad eestlased ei ole Eestist võõrandunud

Esmaspäeval algab Viljandimaal väliseesti noortele mõeldud pärimuskultuuri suvelaager. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestlased üle ilma ei ole siinsest ühiskonnast eraldiseisev kogukond, vaid on emotsionaalselt ja kultuuriliselt Eestiga tugevalt seotud, selgub välisministeeriumi tellitud Balti uuringute instituudi uuringust Eesti väliskogukondade kohta.

Eesti väliskogukonna enamuse identiteet on mitmekultuuriline ehk sümbioosis mõne muu identiteedi või kuuluvusega. Enamik eestlasi välismaal on oma eluga asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal ajal püsib ka nende kuuluvustunne Eestiga tugev.

Üle poole vastajatest tähistab Eestiga seotud pühi ja hääletab Eesti valimistel. Suur osa lastega peredest soovib eesti keelt, kultuuri ja kombeid oma lastele edasi kanda ning valdav enamus soovib säilitada Eesti kodakondsust.

«Eesti väliskogukonnad on muutumas aina mitmekesisemaks, mitmekeelsemaks ja mitmekultuurilisemaks. Näiteks teame uuringu tulemuste põhjal, et ligi kaks kolmandikku peredest on segapered, kus kasvavad lapsed räägivad emakeelena kahte keelt ja kogevad vähemalt kahte kultuuriruumi. Seetõttu on ülimalt oluline toetada, innustada ja julgustada eestlastest lapsevanemaid taolise mitmekesisuse hoidmisel ja arendamisel, kuna see aitab tagada ka eesti keele ja kultuuri järjepidevust välismaal,» selgitas uuringu üks autoritest Kristjan Kaldur.

Uuring annab sissevaate sellesse, kui mitmekesine on Eesti väliskogukond ja kui erinevad on eestlaste väljarände põhjused. Lisaks selgus uuringust, et kuigi suur enamus Eesti väliskogukonnast peab emakeeleks eesti keelt, on ligi viiendikul neist tegelik eesti keele oskus juba alla emakeele taseme.

"Uuring on meie jaoks väärtuslik, kuna nii saame oma praktilist tööd planeerida teadlaste soovituste alusel. Mitte kõik, mis tundub meile selles teemas enesestmõistetav, ei leia välismaal elavaid eestlasi küsitledes kinnitust; seetõttu soovitan kõigil huvilistel uuringutulemustega meie kodulehel tutvuda," ütles välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus. «On väga hea meel, et nii paljudel teistes riikides elavatel eestlastel on säilinud tugev side Eestiga, nad jälgivad eesti ajakirjandust ja kõnelevad oma lastega eesti keelt.»