L, 3.12.2022

Kohus tunnistas Tallinna Kiirabi 14 töötaja vallandamise tühiseks

BNS
Kohus tunnistas Tallinna Kiirabi 14 töötaja vallandamise tühiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 19
15.03.2021, Tallinn kiirabibrigaadid transportimas Lasnamäe ja Maardu koroonahaigeid Ida-Tallinna keskhaiglasse. Tairo Lutter
15.03.2021, Tallinn kiirabibrigaadid transportimas Lasnamäe ja Maardu koroonahaigeid Ida-Tallinna keskhaiglasse. Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter

Harju maakohus leidis oma reedeses otsuses Tallinna Kiirabi 14 vallandatud töötaja osas, et nende kõigi töölepingute ülesütlemised seoses mittevaktsineerimisega on olnud tühised, ning mõistis välja töötajatele erinevas suuruses hüvitised, millest suurim küündis 16 000 euroni.

Tallinna Kiirabi vaidlus oli 2021. aasta esimene suurem vaktsineerimist puudutav õigusvaidlus pärast seda, kui tööinspektsioon pakkus välja enneolematu skeemi, kuidas tööandja võiks töötajaid mittevaktsineerimisel vallandada. Enne kohtusse jõudmist püüti asjale leida töötajate poolt igati kohtuvälist lahendust, sealhulgas asutati ka ametiühing, kuid paraku tulemusteta. Just Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing otsustas vallandatud töötajate eest seista ning abistada neid kohtusse pöördumisel.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab kohtu otsust ja õiguslikke põhjendusi loogilisteks ja arusaadavateks. «Mul on äärmiselt hea meel, et meil on olnud võimalus seista just nende meditsiinitöötajate õiguste eest, kes olid 1,5 aasta jooksul enne vallandamist andnud endast parima teiste inimeste aitamisel viirusega toimetulekul. Kohtu õiguslikud põhjendused töölepingute ülesütlemiste tühisuse osas on loogilised ja arusaadavad. On märgiline, et kohus lükkas ümber Tööinspektsiooni välja pakutud vallandamise aluse: töötajaid ei saa vallandada mittevaktsineerimise tõttu töölepinguseaduse paragrahv 88 lõigete 1 p 2 alusel,» lisas Reilik-Bakhoff.

Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka täidesaatva võimu määrus, samuti hagejatega sõlmitud töölepingud.

Kostja enda riskianalüüs nägi ette mitmeid alternatiivseid võimalusi riskide maandamiseks. Sellises olukorras ei saanud pidada proportsionaalseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna. Kostja pidas ekslikult ainuõigeks lahenduseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist kui meedet, millega vältida haigestumisi ja nakatumisi. «On üldteada asjaolu, et COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine. Seosetud on ka väited, et vaktsiin välistab haiguse leviku või töötajatega kokkupuutuvate patsientide nakatumise. Vaktsineerimise eesmärk saaks seega olla üksnes töötaja enda tervise kaitse,» märkis advokaadibüroo.

Riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus end vaktsineerida. Seega saanuks kostja üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda, selgitas kohus.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja ei ole kehtestanud samalaadset kohustust mõne teise viiruse või haigusega seonduvalt ega ole ka vallandanud ühtegi töötajat põhjusel, et täitmata on mõne teise viiruse või haigusega seotud vaktsineerimiskohustus. Ometi puutuvad kostja töötajad pidevalt oma töö iseloomust tulenevalt kokku igasuguste haigustega. Seega leidis kohus, et kostja on riskihinnangus ning selle tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse.

Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi, lisas kohus.

Tagasi üles