P, 4.12.2022

Kõrged energiahinnad sunnivad poekette kokkuhoiule

Tarvo Madsen
, ajakirjanik
Kõrged energiahinnad sunnivad poekette kokkuhoiule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elekter.
Elekter. Foto: Konstantin Sednev

Nii mõnigi poepidaja on hakanud kõrgete energiahindade tõttu kaupluseruumides tulesid vähendama, osa teeb kokkuhoiu nimel seda ka lahtiolekuaegadega.

Postimehe lugeja väitel hoitakse Saaremaal Coopi kauplustes energiat kokku nii, et õhtusel ajal on valgustus hämar. Sealse Coopi ühistu juhatuse esimees Kalle Koov ütles aga Postimehele, et see ei vasta tõele, ja lisas, et kauplused tehakse pimedaks vaid siis, kui uksed kinni pannakse. «Mitte kuskil meie poodides ei panda tuld enne kustu, kui ei ole saabunud sulgemisaeg,» kinnitas ta.

Koov nentis, et nii nagu ostjad, on ka kauplused sunnitud mõtlema, kuidas saaks kokku hoida. Ühistu 26 kauplusest 14-l on päikesepatareid ning viimastel aastatel renoveeritud hoonetes kasutatakse soojatagastust ehk seadmete töötamisel tekkiv jääksoojus läheb kütteks. «Õhtusel ajal, kui kliente enam ei ole, lülitame parklaalal valgustuse välja,» lisas Koov.

Tema sõnul pole välistatud, et tulevikus võib hea valgusega päevadel mõnes kaupluses ka valgustuse pealt kokku hoida. «Näiteks praegu paistab Saaremaal päike – ehk võib müügisaalis osaliselt valgusteid välja lülitada.»

Üle Eesti 43 kauplust haldava ja rohkem kui 900 töötajaga Järva Coopi ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu ütles, et nemad on energia kokkuhoiu nimel investeerinud näiteks külmutusseadmete väljavahetamisse. «Need on pea poole paremad ja väiksema võimsusega, kui olid vanad, ja nagunii tuleb minna freoonilt üle CO2-le. Oleme päris palju sellesse investeerinud ja nii hoiame ka elektrit kokku,» mainis ta.

Uibopuu sõnul saab kauplustes külmutusseadmeid ka osaliselt välja lülitada ja valgustust vähendada, kuid see on keerukas. Valgust on vaja, sest muidu ei saa kaupa müüa. «Kui klient enam ei näe, mis hind kaubal on, siis ta ju ei osta,» nentis ühistujuht.

Veel augustis oli tema sõnul kaubandusel suhteliselt keeruline, sest ühest küljest pidi soojade ilmade tõttu külmaseadmeid töös hoidma, teisalt aga tuli poed jahedana hoida. «Kodus ei ole vaja teha suuri kulutusi konditsioneeridele, aga kaupluses peavad need toimima.»

Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juht Maris Kivi ütles Postimehele, et nemad on juba viimased kolm aastat otsinud elektrikulude kontrolli alla saamise võimalusi. Senisest veelgi jõulisemaid samme hakati astuma selle aasta algusest. «Selle aasta esimeses pooles häälestasime oma kaupluste keskkonnasüsteemid ümber, järgides jätkuvalt kaubandusruumide normtemperatuure, mis laoruumides on 18 kraadi ning müügisaalis 19 kraadi. Aasta lõpuks reguleerime temperatuuri ja eri keskkonnasüsteemide tööaega veelgi, sest sellel on meie elektrikuludele tuntav mõju,» sõnas Kivi.

Lisaks jäetakse nüüd öösiti kaupluste müügisaalides põlema üksnes evakuatsioonivalgus, muu valgus lülitatakse välja – ka külmaseadmetes. «Stabiilse temperatuuri tagamiseks suletakse ööseks külmikute kardinad. Veel oleme asunud vähendama oma poodide välisvalgustust, näiteks teatud öötundideks kustub see parklates,» rääkis Kivi. Samuti otsustati hiljuti, et lahtiolekuaegadel vähendatakse mõnevõrra valgustust kaupluste müügisaalides.

Ka Maxima viimase kolme aasta jooksul renoveeritud kauplused kasutavad soojatagastust küttena ning valgustiteks on leedlambid. Külmutusseadmeid vahetatakse samuti järk-järgult välja. «Näiteks oli meie Maxima XXX kauplus Haaberstis viie aasta eest esimene Maxima grupi kauplus kogu Baltikumis, kus võeti kasutusele CO2-põhised külmutusseadmed. Erinevalt vanadest seadmest, mis eritavad tuhandeid CO2 ekvivalente, on CO2-põhiste külmutusseadmete heitekogus minimaalne,» selgitas Kivi.

Rimi kinnisvarajuhi Tarmo Loogi sõnul on nemad alates 2015. aastast investeeriunud üle 20 miljoni euro kaupluste uutesse freoonivabadesse külmutusseadmetesse. Praegu on 70 protsenti Rimi poodidest renoveerimisel ning lisaks külmutusseadmete väljavahetamisele tehakse sama näiteks valgustitega. «Nende võtetega võib olla energiasääst ligi 30 protsenti. Hoiame kuludel pidevalt silma peal, et vajadusel kohe reageerida. Lisaks on meil kavas kaupluste auditid olemasolevate seadmete seisukorra hindamiseks ja vajadusel tegevuste kavandamiseks, et tagada töökindlus ja energia kokkuhoid,» rääkis ta. Veel on otsustatud muuta vähesel määral mõne kaupluse lahtiolekuaegu.

Märksõnad
Tagasi üles