K, 7.12.2022

Täistund ⟩ Eestis elaval vene kodanikul on kapp relvi ja laskemoona täis

Elo Mõttus-Leppik
Eestis elaval vene kodanikul on kapp relvi ja laskemoona täis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 21

Yuri Petrov on vene kodanik, kelle hobiks on laskesport. Tal on kodus garaažis 20 tulirelva ja eraldi kapp laskemoona jaoks. Mängleva kergusega tõstab ta kapist välja poolautomaatrelvi, optilise vintpüssi, suuremaid ja väiksemaid revolvreid.

«See relv on saanud tunnustuse ka Eesti sõjaväelaste seas. Väga usaldusväärne relv,» kiidab Petrov vintpüssi, kuid kinnitab, et tema lemmik on hoopis Glock 17. «See on punatäpisihikuga, mis aitab täpsemini sihtida,» kiidab Petrov Elo Mõttus-Leppikule täna kell 20 Kanal 2 saates «Täistund».

Eestis elavatel relvaloaga vene kodanikel on õigus omada kodus tulirelvi ja laskemoona. «Antud hetkel ei piira Eesti relvade omamise arvu. Seda piirab ainult politsei, otsustades, kas nad annavad loa või mitte ning kui paljude relvade tarbeks,» ütleb Petrov, kellel on eraldi kapis veel 2000 padrunit. Seaduse järgi võiks seal olla kuni 5000 padrunit.

Olukorras, kus Putin on välja kuulutanud osalise mobilisatsiooni, näevad riigijuhid kolmandate riikide kodanike relvalubades  ohtu Eesti julgeolekule. «Relva omamine Eesti riigi territooriumil agressiooniriigi kodanike käes võib olla julgeoleku oht,» ütleb siseminister Lauri Läänemets (SDE). Ka Pracical-laskmise Ühingu juhatuse liige Armin Meesit näeb liiga liberaalses relvaseaduses ohtu. «Kui peaks näiteks tekkima sõjaline konflikt ja vene kodanikel on kapid kodus relvi täis, siis jagub nii sulle kui naabritelegi,» kirjeldab Meesit.

«Äkki pole Eestil üldse venelasi vaja? Milleks? Saadame nad kõik välja!,» ütleb Yuri Petrov. «Nagu pakkus Mart Helme. Teate küll, mis ettepaneku ta tegi seoses geidega - saata nad kõik Rootsi. Ta oli siseminister, muideks,» teatab Petrov.

Kuidas kavatseb Eesti riik vene kodanikelt relvi ära võtma hakata ja millise reaktsiooni see kaasa toob, vaata täna kell 20 Kanal 2 saates «Täistund».

Märksõnad
Tagasi üles