L, 10.12.2022

Kuidas Eesti venelaste viisakeeldu eest vedas: «Tundus, et leedulased ja lätlased väsivad Reinsalust juba ära!»

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
Kuidas Eesti venelaste viisakeeldu eest vedas: «Tundus, et leedulased ja lätlased väsivad Reinsalust juba ära!»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Urmas Reinsalu ja Pekka Haavisto 17. augustil Helsingis. Aktiivsem kihutustöö viisakeeluks algas umbes-täpselt sel kohtumisel.
Urmas Reinsalu ja Pekka Haavisto 17. augustil Helsingis. Aktiivsem kihutustöö viisakeeluks algas umbes-täpselt sel kohtumisel. Foto: Mauri Ratilainen
  • Eesti mõttemallide muutus võrreldes sõja esimeste nädalatega on selge.
  • Enne Euroopasse minekut pidi Reinsalu Läti-Leedu viisakeeluplokki saama. Kerge see ei olnud.
  • Euroopa tõrksuse kolm põhjust: moraalne, turismitulud ja kartus vastusanktsioonide ees.

«See ei ole Vene rahva sõda. See on president Putini sõda,» ütles president Alar Karis 26. veebruaril. Pool aastat hiljem on just Eesti see, kes püüab Putini tegude tõttu Vene rahva ees ust Euroopasse sulgeda, kuid on esialgu Baltikumi ja Poolaga jäänud ülejäänud Euroopa Liiduga võrreldes teisele poole rindejoont.

Minnes ajas veel kaugemale kui Karise 26. veebruari kõne, tõstatas Vene kodanikele Euroopa Liidu uste sulgemise esimest korda üldse Toomas Hendrik Ilves 2021. aasta aprillis, kui Venemaa hakkas Ukraina piirile vägesid koondama. «Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed üleolevalt viisavaba reisimist Euroopa Liiduga. Külmutagem viisad, välja arvatud perekondlike hädajuhtumite korral. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab!» kirjutas Ilves Twitteris.

Eva-Maria Liimets.
Eva-Maria Liimets. Foto: Tairo Lutter

Toona naerdi ekspresident välja. Ka Karise vabariigi aastapäeva tõdemus – mitte karistada Vene rahvast kollektiivselt – võeti mõistmisega vastu. Siiski ei kulunud sõja puhkemise järel kaua, kui alustati Vene kodanike Eestisse pääsemise piiramist. Juba märtsi esimeses pooles teatas välisminister Eva-Maria Liimets (KE), et Eesti lõpetab uute turistiviisade väljastamise Vene kodanikele.

Leedu kõhklused

Suve teiseks pooleks tekkis küsimus, mida teha nende venelastega, kel on mõne teise Schengeni riigi viisa ja kes kasutab Eestit vaid läbisõiduks.

Valitsus otsustas augusti alguses alustada lobitööd üleeuroopalise viisakeelu nimel. Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) esimene tõsisem eksam ootas ees augusti lõpus Islandil, kus Balti riikide presidendid, välisministrid ja pealinnade linnapead olid kogunenud tähistama 31 aasta möödumist Baltikumi iseseisvuse taastamisest.

Gabrielius Landsbergis
Gabrielius Landsbergis Foto: Konstantin Sednev

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis oli nädal varem Politico vahendusel kutsunud teisi ELi liikmesriike keeluga ühinema. Kuid Islandil osutusid just leedulased ebakindlaimaks lüliks. Kõhklust tekitas Leedule ja natuke ka Lätile teadmatus, kas algatus piirdub ainult kolme Balti riigiga. Poola liitumises kahtlusi ei olnud, kuid Soomest sai vaidluste võtmeriik: kohati tundus, et leedulased seovad oma otsuse sellega, kas Soome liitub või ei liitu algatusega.

Peaaegu kõik puhkepausid ametliku kava vahel kulgesid lõpuks Reinsalu katsete tähe all, et veenda Lätit ja Leedut viisakeeluga kaasa tulema. Põhimõttelist vastuseisu ei olnud, aga agar diplomaatiline kihutustöö paistis Baltikumi naabreid kohati isegi tüütavat ja väsitavat. Kui eelmise valitsuse ajal vaatas Eesti välispoliitikas ajuti Leedule alt üles – eriti nende järje- ja põhimõttekindluse eest Hiina-poliitikas –, siis nüüd olid rollid vahetunud.

«Ehk nad ei tahtnud sellest mingi aeg rääkida. Aga siis näitas Reinsalu tublit diplomaadioskust: pani kolleegid istuma ja ütles: «Käime nüüd asjad üle: mida teie teha saate ja millised on teie seisukohad,»» meenutati Postimehele.

Eestlaste soovi järgi pidi esialgse koalitsiooni ja visiooni paika saama augusti lõpuks, kui ELi välisministreid ootas ees mitteametlik kohtumine (nn Gymnich). Nii ka läks. Islandil jõuti põhimõttelise nõusolekuni ning Gymnichil lisas eesistuja Tšehhi kolme Balti riigi ja Poola palvel Vene turistide viisakeelu küsimuse päevakavva.

Terav avaldus

Kohe hommikul tegi viisakeelunelik ühise avalduse, mille sisu võiks kokku võtta umbes nii: otsustagu EL mis tahab, meie paneme kollektiivselt ikkagi piiri kinni. Terav ja potentsiaalselt konfliktiohtlik samm tippkohtumise alguseks.

Küllaltki ruttu sai selgeks, et ülejäänud ELi viisakeeluga kaasa tõmmata ei õnnestu. Viimastel aastatel pidevalt üksteise kõri kallal olnud Saksamaa ja Ungari istusid sümboolselt kõrvuti nagu vanad liitlased ja laususid: «Meie seisukoht on kindel: mitte mingit viisakeeldu venelastele ei tule.»

Aususe huvides tasub muidugi märkida, et kuigi meedias on võinud jääda vastupidine mulje, ei tee Ungari ELi liikmesriikide kohtumistel lakkamatut Venemaa huvides käivat lobi. Üldiselt nad Venemaa karistamisega nõustuvad, lihtsalt mitte siis, kui sanktsioonid kuidagigi nende enda majanduslike huvidega põrkuks. 

Arengud Narva piiripunktis

Jalakäijate sild Narva ja Ivangorodi vahel.
Jalakäijate sild Narva ja Ivangorodi vahel. Foto: Konstantin Sednev

Kolmapäeva lõunal sai siseminister Lauri Läänemets (SDE) politsei- ja piirivalveametilt ettepaneku sulgeda Narva ja Jaanilinna vaheline jalakäijate sild. «Hoogtöö ja kampaania korras ei kavatse ma hakata ühte piiripunkti sulgema,» rõhutas Läänemets ehk tõdes, et küsimust tuleb veel põhjalikult analüüsida. «Ühtpidi ei pääse ükski Vene kodanik, kel ei ole Eestis elamisluba, seda silda kasutades Eestisse. Seda silda kasutavad prouad, kes käivad Venemaalt vorsti ostmas ja tulevad koju tagasi. Enamik neist on pensionärid ehk julgeolekuohtu silla teemal ei ole.»

Teistpidi argumenteeritakse, et kuna piirikoormus on sanktsioonide tõttu vähenenud, on vaja kaaluda, kas ressursi mõttes on mõistlik piiripunkti lahti hoida. «Aga need on täpselt sellised asjad, kus peab teemasse süüvima. Ühtegi otsust ma tegema ei hakka. Võtan selle uurimiseks-kaalumiseks.»

Läänemetsa algatusel arutatakse neljapäeval valitsuses Narva piirikordoni uuenduskuuri. Eelduslikult ligi seitse miljonit eurot maksvad tööd peaksid ühes ülejäänud piiriga valmis saama 2025. aastaks, seega eelarveliselt sellega Läänemetsa sõnul kiiret ei ole ning käimasolevat eelarveprotsessi see justkui ei mõjuta.

«Siseministeeriumi eelarvetaotluste prioriteetide seas on juhtimispunkti ehitamine ilusti olemas ehk midagi uut seal ei ole. Aga eelarveprotsess on selline, et enne rahastusotsust peab valitsuses toimuma piiri väljaehitamise arutelu, kuna mõni asi on seni suudetud kiiremini teha, mõni on odavamalt tehtud.»

Läänemets nentis, et see arutelu riigieelarve strateegia ajaraami ei mahtunud. Seega on neljapäevane arutelu Läänemetsa sõnul rutiinne, kus ta teeb ka ettepaneku, kuidas edasi minna.

Kogu ülejäänud ELi vaated võib kokku võtta Küprose välisministri Ioannis Kasoulidese tõdemusega: «Me ei tule kindlasti viisakeeluga kaasa. Aga toetame teie õigust seda teha.»

Nii võtavadki baltlased Gymnichi eduloona, et ELi liikmesriigid andsid Venemaa piiririikidele poliitilise nõusoleku toimetada piiril oma parema äranägemise järgi. «Euroopast ei tulnud vastukaja, et kui te seda teete, siis hakkame teid karistama,» meenutati välisministeeriumist.

Euroopa Liidu välisministrite 31. augusti kohtumine Prahas.
Euroopa Liidu välisministrite 31. augusti kohtumine Prahas. Foto: IMAGO/Janine Schmitz/photothek.de

Reinsalu ise tõdes, et liikmesriikide reaktsioonis Baltikumi ja Poola ettepanekule oli eri värvi varjundeid.

«Ega see ei olnud kaanon,» märkis ta. «Me oleme iseseisvad riigid, erilises geograafilises asukohas, see loob teistsuguse konteksti. Ja pole mõtet ausalt eitada, et lisaks meie moraalsele perspektiivile, minevikust tulenevale olemuslikule solidaarsusele Ukrainaga on meie jaoks ka spetsiifiline julgeolekuline ohutaju, mis distantsilt võib muutuda abstraktsemaks.»

Üks töövõit, eriti kevadega võrreldes, oli Gymnichil veel. Tühistati 2007. aastal sõlmitud ELi ja Venemaa viisalihtsustusleping. Kui leping kevadel arutlusele tuli, siis toona seda isegi ei kaalutud. Nõnda muutub viisataotluse menetlemine Venemaa kodanikele pikemaks, kallimaks ja keerulisemaks.

Kolm ettekäänet

Aga miks ikkagi ülejäänud Euroopa viisakeelu initsiatiiviga ei liitunud? Põhjuseid on suures plaanis kolm. Moraalne küsimus ehk süüdlase ja vastutajana nähakse puhtalt Venemaa eliiti ning mitte lihtsaid kodanikke. Ja kaks materiaalset põhjust, mida tihtipeale avalikult välja öelda ei tihatud. Esiteks Vene turistide märkimisväärne turismitulu – eriti Küprose- ja Malta-sugustes riikides, kus on ka palju alaliselt elavaid Vene kodanikke.

Teiseks on teatud riikides mure omaenda ettevõtete pärast Venemaa võimaliku vastusanktsiooni tõttu, näiteks kui Venemaa takistab ELi kodanikel oma riiki siseneda. Kuna mingisugune tegevus seal ettevõtete kaudu endiselt toimib, võiks Venemaa vastuviisakeeld probleeme valmistada.

«Mitu argumenti on läbisegi olnud, aga avalikult öeldakse välja ikkagi moraliseerivaid seisukohti,» tõdes Reinsalu. Tema sõnul käiakse eelkõige välja kaart sooviga mitte panna vastutust sõja eest kollektiivselt tervele Vene rahvale.

Erinevusi oli ka Põhjamaade seas. Taani oli üks esimesi, kes pakkus Baltikumile nii moraalset kui ka praktilist tuge. Nende lubadus oli sarnane Soomega: viia uute viisade arv miinimumini. Venemaaga ühist piiri omav ja Schengenisse kuuluv Norra ütles see-eest, et nemad ei hakka rahvuse järgi kedagi piirama. Ehk nende liitumine viisakeeluga oli välistatud.

Soome tõrkumine

Omaette ooper oli Soomega. Suve alguse suur hurraa ja lubadus viisade väljastamine lõpetada pehmenes augustiks märgatavalt. Vahetult enne Islandit käis Reinsalu Soomes viisakeeldu läbi rääkimas, kuid suurema eduta. Kuigi viisade arvu lubati vähendada 90 protsenti, toodi viisakeeluplokiga mitteliitumise ettekäändeks õiguslikud kõhklused, hoolimata sellest, et Prahas andsid ELi liikmesriigid poliitilise nõusoleku piir soovi korral Vene kodanikele kinni panna.

Soomet pitsitas eriti ajakirjandus tugevalt septembri esimesel nädalavahetusel Vilniuses Põhja-Balti koostööformaadi (NB8) kohtumisel. Läti ütles esimesena välja 19. septembri kui kuupäeva, mil viisakeeld kehtima hakkab, Soome välisminister Pekka Haavisto see-eest, ilmselgelt ebamugavas olukorras olnuna, pidi ajakirjanikele pidevalt vastu pakkuma kantseliitlikke vastuseid.

Helsingi laevalt tulevate Vene numbrimärkidega autode kontrollimine Tallinna sadama D-terminalis.
Helsingi laevalt tulevate Vene numbrimärkidega autode kontrollimine Tallinna sadama D-terminalis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«Soome välisminister on öelnud, et nad eelistaksid üleeuroopalist lahendust. Meie arusaam on, et kuni üleeuroopaline lahendus pole realistlik, tuleb kasutada ajutisi meetmeid,» võttis Urmas Reinsalu võtmelahkheli lahti. Ükski riik ELi välisministrite koosolekul ei püstitanud õiguslikke probleeme, vaid kõik möönsid, et meie piirkonna riikidel on selline pädevus.

Peaaegu kõik Postimehega suhelnud Eesti poliitikud tunnistasid Soome käitumise üle imestust just pandeemiat paralleelina tuues. Toona pani Soome piiri Eestiga kinni Euroopa Komisjoni kurjadest märgukirjadest hoolimata. Samas nenditakse, et Covidi-aegsed teod valmistavad Soomele praegu nii palju piinlikkust, mis äkki on tinginud praeguse vaoshoituma taktika. Nüüd oli Soome see, kes komisjonilt hinnangut küsis. Seni ei ole hinnangut veel saabunud.

Tõsi, Putini otsus Venemaa mehed mobiliseerida muutis ka soomlaste hoiakut: üle 30-kilomeetrised autokolonnid Soome piiri ääres tähendavad, et nüüd kaaluvad nad tõsiselt viisakeeluga liitumist. Euroopat ja venelaste liikumist ootavad ees uued küsimused: mida teha mobilisatsiooni eest põgenevate Venemaa meestega? Saksamaal on rohelised ja liberaalid juba teatanud toetusest nad riiki vastu võtta. Eesti hoiak on olnud kardinaalselt vastupidine.

Märksõnad
Tagasi üles