Eesti võitles Nord Streami vastu keskkonnakaitse argumentidega

Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Venemaa ja Euroopa Komisjoni liidrid 2011. aastal Saksamaal Lubminis Nord Stream 1 pidulikul avamisel. Keskel Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Venemaa president Dmitri Medvedev. Foto: John MacDougall/AFP/Scanpix

Viisteist aastat tagasi, kui Eesti võitles Nord Streami vastu, oli meie põhiline argument keskkond ja ohud Läänemerele. Julgeolek ka, aga see lääne pool mõistmist ei kohanud.

«Keskkond oli legaalne võimalus, kuidas saime teemale läheneda,» meenutab tollane peaminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip (Reformierakond). See tähendab, et kuna Eesti asub Läänemere ääres, oli meil õigus Läänemeres toimuva üle kaasa rääkida.

Tagantjärele vanu arvamusi, poliitilisi seisukohti ja tekste üle lugedes saab öelda, et kõige suuremaid Nord Streamiga seotud ohte ei suudetud ikkagi ette nähta. Neist kas ei räägitud üldse või napilt ja möödaminnes.

Nimelt et ühelt poolt on Nord Streami kaudu olnud Venemaal võimalik teenida palju raha, et üles ehitada armeed ning rünnata naabreid. Ja teisalt on see teinud Saksamaa Venemaast nii sõltuvaks, sundinud Saksamaad Vene agressioonist (näiteks Krimmi annekteerimine) mugavalt mööda vaatama ja nüüd pärast täieulatuslikku Ukraina sõda teinud suurele osale Euroopast väga valuliseks Venemaa karistamise.