E, 28.11.2022

Saue vald sai kaevandaja üle lõpliku kohtuvõidu

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Saue vald sai kaevandaja üle lõpliku kohtuvõidu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Lubjakivikarjäär.
Lubjakivikarjäär. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikohus andis äsjase lahendiga õiguse Saue vallale, kes ei nõustunud ettevõtja Olar Järvloole kaevandamisloa andmisega Harjumaal Saue vallas Maidla kandis.

Järvloo esitas ülemöödunud aasta alguses keskkonnaametile taotluse saada luba talle kuuluval kinnistul ehituslubjakivi kaevandamiseks. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta arvamust Saue vallalt. Vallavolikogu vastus oli konkreetne: kohalik võim ei nõustunud kaevandamisloa andmisega ja tegi ettepaneku loamenetlus perspektiivituse tõttu lõpetada.

Vald põhjendas oma arvamust järgmiselt: Mäeeraldise teenindusmaa piirist 50 meetri kaugusele jääb Kõrgevälja kinnistul asuv elamu, 150 meetri kaugusele Uuevälja maaüksusel asuv elamu ja 200 meetri kaugusele Kadarpiku-1 elamu. 300 meetri kaugusel asuvad Maidla külakogukonna seltsimaja ning Madise ja Tammepõllu talu elamud, 500 meetri kaugusel on Koorti talu elamu. Taotluse seletuskirja järgi levivad leevendamist vajavad häiringud tööde tegemise kohast valdavalt poole kilomeetri kaugusele. Seega kahjustaks karjäärist lähtuv müra, tolm ja lõhkamine oluliselt mitmekümne 500 meetri raadiuses elava külaelaniku elukeskkonda ning häiriks tegevust küla seltsimajas. Raskeveokite liiklus tekitaks häiringuid ka kaugemal elavate inimeste jaoks. 1,3 kilomeetri kaugusel maardlast asub SA Haraka Kodu, kus elavad raske ja sügava puudega noored.

«Peale selle kahjustaks taotletud mahus kaevandamine oluliselt piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandit ning oleks vastuolus valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu järgi asub kinnistu osaliselt väärtusliku külamiljöö alal, kus tuleb säilitada ajalooliselt väljakujunenud teedevõrk, haljastus, hoonestusviis ja ühtne arhitektuur. Osa kinnistust asub miljööväärtuslikul kultuurmaastikul, kus tuleb säilitada asustusstruktuur ja maastikumuster. Ala lõunapoolne osa on väärtuslik niiduala ja idanurk asub rohevõrgustiku tuumalal T9. Alal paiknevad kaks pärandkultuuriobjekti: Ahjuvare talu ja lubjaahi,» põhjendas vald kohtule kaevandamisloaga mittenõustumist.

Peale selle leidis vald, et Maidla maardlast viie kilomeetri kaugusel Kohila vallas asub suurte varudega Sutlema ehituslubjakivi maardla. Uue karjääri avamine pole seetõttu põhjendatud. Lisaks paiknevad 25 kilomeetri raadiuses Vasalemma, Reinu ja Orava lubjakivikarjäärid. Rail Balticu rajamiseks on Harju- ja Raplamaal vaja lubjakivikillustiku mahus, mis moodustab vaid 8,3 protsenti Sutlema karjääri varudest. «Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu» järgi ei ole Maidla karjäär raudtee rajamiseks vajalik, leidis vald.

Järvloo pakkus välja lisauuringute tegemise ning väljaveotee asukoha muutmise. Taotleja sõnul on Maidla maardlas mäetehnilised tingimused suhteliselt lihtsad, Sutlema maardlas tuleks seevastu kaevandada keerukates hüdrogeoloogilistes tingimustes. Taotleja tegi volikogule ettepaneku nõustuda kaevandamisloa väljastamisega, kuid kohustada tegema loamenetluses keskkonnamõjude hindamist.

Vald tõdes, et karjääri avamata jätmine võib küll piirata Järvloo võimalusi oma kinnistut kasutada. Siiski pole maaomanikul õigustatud ootust kaevandada, kuna aluspõhja maavara kuulub riigile.

Järvloo esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada arvamuse õigusvastasus, kohustada valda kaevandamisloa taotlust uuesti läbi vaatama ja uut arvamust andma. Vastuolu üldplaneeringuga ei anna kaebaja sõnul alust keelduda kaevandamisloa andmisest.

Veel leidis kaebaja, et valla otsus ei ole proportsionaalne: vastustaja ei ole kaalunud keeldumise alternatiive. Vald võinuks seada tingimuse, et teha tuleb keskkonnamõjude hindamine, mida soovitas ka Maidla Külaselts. See võimaldaks selgitada, kas valla kahtlused on põhjendatud, leida sobivad lahendused, mille abil vältida või vähendada keskkonnamõju, ja töötada välja seiremeetmed. Samuti leidis kaebaja, et Maidla karjääri kaevandamistingimused on Sutlema maardlast paremad ning kaevandada on võimalik väiksema keskkonnamõjuga. Samuti poleks vald tohtinud tema hinnangul tugineda väitele, et varustuskindlus on tagatud, kuna selle hindamine pole kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne. Samuti ei mõjutaks kaevandamine karjäärist 1,3 kilomeetri kaugusel asuva Haraka Kodu ja Salu kooli noorte igapäevaelu.

Tallinna halduskohus rahuldas 30. märtsi 2021 otsusega kaebuse, tunnistas vaidlustatud otsuse õigusvastaseks ja kohustas vastustajat uut arvamust andma. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3515 eurot.

Vald esitas apellatsioonkaebuse, mille Tallinna ringkonnakohus jättis mullu 5. novembri otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 3500 eurot.

Saue vald viis asja riigikohtusse, mis leidis, et valla kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja alama astme kohtute otsused tühistada. Muuhulgas leidis riigikohtu halduskolleegium järgmist: Saue vald ei andnud kooskõlastust eeskätt kahel põhjusel: sellest lähtuv kahjulik mõju kohaliku kogukonna elukeskkonnale ning kaevandamise vastuolu üldplaneeringuga. Vald loetles otsuses elamud, mis asuvad kaevandamisalast poole kilomeetri raadiuses. Vald osutas, et taotluse seletuskirja järgi võivad nii kaugele ulatuda karjäärist lähtuvad olulised häiringud, sealhulgas kaevandamisega kaasnev müra, tolm ja lõhkamine. Karjääri lähedal asub ka küla seltsimaja. Valla hinnangul ei ole kaevandamine kooskõlas valla üldplaneeringuga, mille järgi kavandatava karjääri ala asub osaliselt väärtusliku külamiljöö alal ning miljööväärtusliku kultuurmaastiku alal. Lisaks jääb karjääri lõunapoolse kolmnurga sisse väärtuslik niiduala ning selle idanurk kattub rohevõrgustiku tuumalaga.

Märksõnad
Tagasi üles