L, 3.12.2022

Herem lükkas ümber Helme väited riigikaitse detailide kohta

BNS
Herem lükkas ümber Helme väited riigikaitse detailide kohta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 61
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Sander Ilvest

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kinnitas pühapäeval sotsiaalmeediasse postitatud kommentaaris, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liider Martin Helme eksis 29. septembri «Reporteritunni opositsioonitunnis» riigikaitset kommenteerides mitmes asjas.

«Kuigi härra Martin Helme väitis, et 2020. aastal sai nende (vist EKRE) poolt «sisse surutud» rannakaitse arendus, siis päris nii see polnud. Laevatõrje raketid, lühi- ja pikamaa omad olid kaitseväe poolt esitatud nimekirjas teisel ja kolmandal kohal. Just neid soovitas kaitsevägi hankida pakutud 300 miljoni eest enne keskmaa õhutõrjet. Martin Helmel polnud midagi vaja «sisse suruda». Seda on ta ühel kohtumisel isegi tunnistanud, aga küllap on ära unustanud,» kirjutas Herem.

«Eks tal võivad asjad ka segamini minna, sest tegelikult ei tule Eestisse ka 2023. aastal rannakaitset. Tulevad hoopis laevatõrjeraketid laskekaugusega üle 200 kilomeetri. See on üsna suur erinevus «rannakaitsest». Sedagi on talle selgitatud. Aga kui sõjakoolis käinud pole, siis ongi ehk raske aru saada,» jätkas Herem.

Teine ebatäpsus, mida Helme raadios esitas, oli Heremi sõnul väide laskemoona kohta. «Esiteks väitis ta, et sel aastal kaitseväele antud lisarahastus läheb ühe kolmandiku ulatuses Ukrainale antud relvade ja laskemoona taastamiseks. Vannun käsi südamel, et nii see ei ole. 300 miljonit laskemoonale otsustati juba jaanuaris ja selleks ajaks me veel eriti midagi polnud andnud. Märtsis otsustatud 400 miljonit läheb aga suures osas erinevatele võimetele, mida me Ukrainasse saatnud pole. Euroopa Liit on küll otsustanud eraldada Eestile üle 100 miljoni Ukrainale antud abi kompenseerimiseks. Aga see ei ole valitsuse otsus ja ühte kolmandikku lisarahastusest ei tee see ka kindlasti mitte,» selgitas Herem.

Eks hoogu minnes võib ju juhtuda, et esmalt räägid, kui palju Eesti on ära andnud, ja siis teatad, et polnudki midagi.

Tema sõnul tundus selle taustal koomiline Helme järgmine väide, justkui ei olnud Eesti Kaitseväel enne Ukraina sõda praktiliselt üldse laskemoona varusid. «No eks hoogu minnes võib ju juhtuda, et esmalt räägid, kui palju Eesti on ära andnud, ja siis teatad, et polnudki midagi. Panen käe uuesti südamele ja vannun: Eestil oli jaanuaris ja märtsis ja on täna rohkem tankitõrje laskemoona, kui Vene relvajõudude Lääne sõjaväeringkonna 20. armees; 6. armees, 1. tankiarmees, 11. armeekorpuses ja 76. õhudessant diviisis kokku tanke ja lahingumasinaid. Rohkem kui neil oli jaanuaris 2022,» märkis Herem.

«Viimane kord kui seda siin Facebookis ütlesin, kirjutasid Uued Uudised, et Herem avaldab riigisaladust. Ei avalda, olge rahulikud. Ja kui laskemoona seis nii vilets oli, miks 2020. aastal EKRE siis 300 miljonit kuskile mujale «suruda» tahtis? Tookord sai laskemoona ka mainitud, kuigi seis polnud toonagi «praktiliselt üldse pole»,» ütles Herem.

Märksõnad
Tagasi üles