Kõrghariduse rahastamine ootab hüpet

Foto: Urmas Luik

Eesti kõrghariduse rahastamine on OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) riikide arvestuses keskmisest maha jäänud, näitas eile haridus- ja teadusministeeriumis esitletud raport.

Raportit esitlenud OECD analüütik Gillian Golden ütles, et Eestis on kulutused üliõpilase kohta alla keskmise, eraraha osakaal kõrghariduses väga väike ning akadeemilist personali üliõpilase kohta vähem kui keskmiselt teistes arenenud riikides. Minister Tõnis Lukas (Isamaa) omakorda kinnitas, et kohe hakkab olukord paranema.

OECD raport tõi selgelt välja, et haridustaseme paranedes on inimestel väiksem risk töötuks jääda. Lukas ütles pressikonverentsil, et ka elukestvas õppes osalevad eelkõige haritumad inimesed ning nende elukvaliteet on lõpuks parem. Sellepärast tuleb hoolitseda, et noored ei katkestaks oma haridusteed. «Inimene, kes on nooruses õppinud, on ka täiskasvanuna valmis ennast täiendama ja edasi õppima. Küsimus on isiksuse arengus, mitte statistikas. Me ei tohi jätta inimesi juba nende varases eas n-ö reelt maha,» ütles minister Postimehele.

Goldeni esitlusest selgus, et Eestis jätavad just noormehed sageli bakalaureuseõppe pooleli. Lukas selgitas, et kuigi kõrgharidusega inimeste osakaal on ühiskonnas tõusnud, suureneb vahe meeste ja naiste haridustasemes: 2021. aastal oli Eestis kõrgharidus 54 protsendil naistest ja vaid 33 protsendil meestest. Seega saab kõrghariduse osakaal suureneda peamiselt meeste arvelt, kuid mingeid erilisi meetmeid vaid nende harimiseks ministeerium ette ei näe, kinnitas Lukas. Tema sõnul tekivad käärid haridustasemes juba lasteaias, veel enam aga põhikoolis.

Minister esitles lisaks OECD raportile ka Eesti-siseseid andmeid, sealhulgas neid, mis käivad keskmise sissetuleku kohta sõltuvalt haridustasemest. Ta nentis, et kutseharidusega inimeste madalamat sissetulekut võib aja jooksul korvata võimalusega arendada oma tööalal kutseoskusi ja teha mitmeastmelist karjääri.

Kõrghariduse näitajaid kõigis riikides mõõdab OECD regulaarselt, sest see annab aimu ka ühiskonna potentsiaalsest edukusest ja elukvaliteedist. Sel aastal meil eriti päevakorda kerkinud kõrghariduse rahastamise probleemid viisid kõrgkoolid valitsusega vastasseisu. Lukase sõnul lahendatakse olukord seekord lisaeelarvega – kõrgkoolid saavad esialgu lisaks 10 miljonit eurot, mis võimaldab suurendada baasrahastust ning sõlmida oktoobri lõpuks kõrgkoolidega halduslepingud. «Praeguselt 160 miljonilt tõuseb kõrgkoolide rahastamine üle 300 miljoni euroni nelja aasta jooksul,» nentis minister.

Kogu haridussüsteem teeb tema kinnitusel rahastamishüppe, sest juba järgmisel aastal peaksid hariduskulud valitsuse esitatud kava kohaselt tõusma praeguselt 5,24 protsendilt SKTs 6,88 protsendini. Lukas lisas samas, et see pilt võib natuke muutuda. Eestikeelsele õppele üleminekule kulub järgmisel aastal 41 miljonit eurot, millest viis miljonit läheb ülikoolidele õpetajate koolitamiseks. Ka 1,5-kordne keskmine palk Ida-Virumaale eesti keeles õpetama minevatele õpetajatele on haridusministeeriumi eelarves kindlalt sees.

Seega peaks Eesti olema valmis tegema hariduse valdkonnas korraga mitu hüpet – muu hulgas parandama oluliselt rahastamise taset rahvusvahelises võrdluses, sest see on meie arengu võtmeküsimus. OECD riikide võrdlustabelite järgi on meil veerand doktorantidest välismaalased.

Lukase sõnul kehtestatakse ülikoolidele nõue sõlmida välismaalastega lepingud, kus nad kohustuvad kolme aasta jooksul omandama eesti keele oskuse vähemalt B1- või B2-tasemel. Poistes õppimishuvi tõstmine ja meeste haridustaseme järeletõmbamine jääb ilmselt veel järgmisi hüppeid ootama.