N, 1.12.2022

Rahvaloendus: kasvanud on end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal

BNS
Rahvaloendus: kasvanud on end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Laulupidu
Laulupidu Foto: Kaupo Kikkas

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5 protsenti Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis.

Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3-protsendini, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Rahvaloenduse andmetel on Eestis põliselanikke kokku 962 643, mida on 10 251 inimese jagu vähem kui eelmisel, 2011. aastal toimunud loendusel 972 894. Ülejäänud inimesed ehk 27,5 protsenti Eesti rahvastikust on välispäritoluga.

Välispäritolu rahvastik jaotub omakorda esimese, teise ja kolmanda põlvkonna rahvastikuks vastavalt sellele, kas isik on Eestisse elama asunud ise või on teinud seda tema vanem(ad) ja/või vanavanem(ad). Esimesse põlvkonda kuulub 13,4 protsenti, teise 7,7 protsenti ja kolmandasse 6,4 protsenti Eesti elanikest.

Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg selgitas, et suurimasse välismaise päritoluga inimeste rühma ehk esimesse põlvkonda kuuluvad Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal.

«Need on inimesed, kes on sündinud välisriigis, kuid on Eestisse elama tulnud, ehk sisserändajad. Nooremate hulgas kuuluvad esimesse põlvkonda näiteks pikemalt Eestis elavad paiksed välistudengid, vanemate hulgas Eesti taasiseseisvumise järel Eestisse jäänud mujal sündinud inimesed,» lausus Trasberg.

Esimese põlvkonna järglased liigituvad juba teise põlvkonda. Sellesse gruppi võib kuuluda ka näiteks välismaalt Eestisse tööle ja elama tulnud naise Eestis sündinud laps. Välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond moodustub inimestest, kelle vähemalt üks vanem on, kuid mitte ükski vanavanem ei ole Eestis sündinud.

«Suurim muutus võrreldes eelmise, 2011. aasta loendusega on toimunud välispäritolu rahvastiku kolmandas põlvkonnas. Selle osakaal on võrreldes 10 aasta taguse loendusega 2,4 protsendipunkti võrra suurem,» märkis Trasberg.

Sisserännanud on pärit enamjaolt Venemaalt või Ukrainast

Esimese põlvkonna välispäritolu rahvastikust on 45 protsenti mehed ja 55 protsenti naised ning meeste keskmine vanus on tunduvalt madalam kui naiste oma – vastavalt 53,1 ja 61,2 aastat. Siin on põhjuseks eelkõige 30–49-aastaste meeste hulgas levinud majandusränne – need on mehed, kes on Eestisse tööle tulnud.

Ülekaalukas osa ehk 54,4 protsenti ehk 97 406 inimest esimese põlvkonna välispäritolu rahvastikust on sündinud Venemaal. Sünniriigina teisel kohal on Ukraina 15,5-protsendiga, kuid andmetes ei kajastu sõja eest põgenenud, kolmandal Valgevene ehk 5,6 protsenti, neljandal Läti 3,1 protsenti ja viies on Soome 2,5 protsenti.

Välispäritolu elanike arv on kasvanud kõikides maakondades

Esimene välispäritolu põlvkond ehk sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse. Teise ja kolmanda põlvkonna rahvastik on aga rohkem suuremaid linnu ümbritsevatesse maakondadesse jaotunud. Kõige suurema põliselanike osakaaluga ehk 97 protsenti maakonnad on ootuspäraselt Hiiumaa ja Saaremaa, mis ka 2011. aasta loendusel põlisuse osakaalu põhjal maakondade järjestuse tipus olid.

Rohkematel välispäritolu inimestel on Eesti kodakondsus

Kogu välispäritolu rahvastikust 47-protsendil on Eesti kodakondsus, mida on rohkem kui 2011. aastal, mil see näitaja oli 44,6. Sisserändajatest ehk välispäritolu rahvastiku esimesel põlvkonnal on Eesti kodakondsus 27,3-protsendil, 2011. aastal 32,7-protsendil, teisel põlvkonnal 57,7 protsenti, 2011. aastal 53 protsenti ning kolmandal 75 protsenti, 2011. aastal 67,1 protsenti.

Eesti välispäritolu rahvastik on kümne aastaga muutunud mitmekesisemaks. Kui 2011. aastal moodustasid kõigist välispäritolu inimestest Venemaa kodakondsusega või kodakondsuseta isikud kokku 91,9 protsenti, siis 2021. aasta loendusel vaid 72,5 protsenti. Märgatavalt on kasvanud Ukraina, Läti ja Soome kodakondsusega inimeste osakaal esimese põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas.

Välispäritolu rahvastiku hulgas peab end rahvuselt eestlaseks 11,6 protsenti. Kõige enam on suurenenud rahvuselt eestlaste osakaal kolmanda põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas. 2011. aasta rahvaloenduse aegu oli nende suhtarv 10,7, nüüd lausa 22,6. «See tähendab, et kolmandat põlve Eestis sündinud ja elanud inimesed peavad ennast nüüd tihemini rahvuselt eestlaseks kui varem,» märkis Trasberg.

Vene rahvusest inimeste osakaal välispäritolu rahvastiku hulgas on kümne aastaga vähenenud 80-protsendilt 73-protsendile, ukrainlaste osakaal on aga kasvanud 7,4-protsendilt 8,4-protsendile.

Kui põliselanike emakeel on 89 protsenti juhtudest eesti keel, siis välispäritolu inimeste hulgas on eesti keel emakeeleks 9-protsendile.

Märksõnad
Tagasi üles