NATO lahingugrupi ülem: sõduri valmisolek algab mõtlemisest

NATO lahingugrupi ülem kolonelleitnant Will Hodgkinson. Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix Baltics

Tapal baseeruva NATO lahingugrupi ülem kolonelleitnant Will Hodgkinson juhib Eestis 1200 liitlassõdurist koosnevat üksust, mille liikmetest lõviosa puutub talviste tingimustega kokku esmakordselt.

«Olen oma inimestele öelnud, et siinsetes külmades tingimustes tegutsemine ei tähenda ainult täiendava džempri selgapanekut, veel ühte salli ja kindapaari, vaid see on põhimõtteline muutus,» lausus ta. «Kujundame sõdurite mõtlemist, et olla valmis [nendes oludes] lahinguväljal võitlema.»

Kolonelleitnant Hodgkinsoni sõnul nõuab ühtse mõtteviisi juurutamine koostööd, sest kuigi ollakse harjunud olema sõdurid, pole üksteiseta võimalik ellu jääda. «See nõuab kõigilt täielikku keskendumist kuni väikeste detailideni. Muu hulgas tuleb mõelda, kuidas käituda talvekülmade puhul nii iseenda kui ka varustusega. Ühtlasi peame mõtlema, kuidas hooldada tehnikat, sest nn tankisõduritena ei ole me tankideta midagi,» rääkis ta.

Lahingugrupi ülem lisas, et selleks, kuidas kõik teadmised ja oskused omavahel kokku panna, on vaja põhjalikke muutusi, mis on raske ja aeganõudev ülesanne. «See [muutus] ei tähenda lihtsalt paar lisakihti riideid, vaid erineb põhimõtteliselt tavapärasest,» märkis kolonelleitnant Hodgkinson.

Kolonelleitnant Will Hodgkinson jälgib Ukraina armee tegutsemist oma riigi vabastamisel okupantidest huviga, öeldes, et sellest on tulevikus palju kõrva taha panna. Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix Baltics

Ukrainas valitsevate oludega ennast eri allikate vahendusel kursis hoidva ohvitseri sõnul tuleb teha loetust ja nähtust loogilised järeldused ning võrrelda sellega, mida kogevad britid samamoodi Eestis. Kõrva taha on tema kinnitusel panna lähtudes muu hulgas nii üksikvõitleja kui ka lahinguväljal kasutatava tehnika seisukohast.

Briti sõdurid on osalenud väljaõppel Norras, aga samuti Kesk-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujal, kuid Eestis saavad nad kolonelleitnant Hodgkinsoni kinnitusel sootuks teistsuguse võimaluse. «Varustuse poolest oleme talvetingimusteks väga hästi valmis. Õpime kiiresti ning ka eestlastelt on selles vallas nii meil kui ka teistel liitlastel palju õppida. Saame edukalt hakkama, aga peame veel rohkem teadmisi omandama,» märkis ta.

Missioonikogemust Lähis-Idast, Iraagist ja Afganistanist saanud, kokku 21 aastat professionaalse sõjaväelasena teenistuses olnud kolonelleitnant Hodgkinson tähendas, et kuigi ta on läbinud tankialase ettevalmistuse lisaks kuuma kliimaga piirkondadele samuti Kanadas, ootab põnevusega võimalust täiendada professionaalseid oskuseid eeloleval talvel Eestis.

«Meie väljaõppeprogrammi kuulub detsembris ja jaanuaris umbes kolme nädala pikkune külma ilma õppus, mis sisaldab nii teooriat kui ka praktilist tegevust, mille käigus harjutame varustuse ja tehnika kasutamist talvetingimustes. Nii, et saame ennast siin proovile panna.»

Nad on omandanud taktikalised oskused raske hinnaga pika aja vältel, eriti viimastel kuudel, mil on tulnud vaenlasega tihedalt silmitsi seista.

Kolonelleitnant Hodgkinson edastas tervitused samuti Ukraina sõduritele, kelle heaks algatasid Postimees, Slava Ukraini ja IT-ettevõte Solutional annetuskampaania. Ta märkis, et sattus paar päeva tagasi vaatama ühte videot oma kodumaad kaitsvate ukrainlaste sõjapidamisest ning nähtu avaldas muljet.

«Ukraina armee kasutab väga tänapäevast, kõrgelt arenenud taktikat ja tehnikat. Nad on omandanud taktikalised oskused raske hinnaga pika aja vältel, eriti viimastel kuudel, mil on tulnud vaenlasega tihedalt silmitsi seista,» kõneles ta. «Nende võime kohaneda ja luua lisaks jalaväe, suurtükiväe ja soomusväe koostöö kombineerimisele veel täiendavaid võimalusi, mida kaasaegne lahingutehnika võimaldab, on muljetavaldav. Arvan, et meil on sellest kõigest veel pikki aastaid õppida.»