N, 1.12.2022

Omanike Keskliit tõttas Pakosta kaitsele: kivistunud süsteem polnud valmis muutusteks

Meinhard Pulk
, toimetas
Omanike Keskliit tõttas Pakosta kaitsele: kivistunud süsteem polnud valmis muutusteks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.
Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna. Foto: Sander Ilvest

Eesti Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna (Isamaa) hinnangul on muinsuskaitseametist lahkunud Liisa Pakosta kulude skandaal kattevari sellele, et stagneerunud muinsuskaitse süsteem polnud valmis muutusteks, mida Pakosta planeeris.

Muinsuskaitseameti peadirektori ootamatu lahkumine väljendab meie muinsuskaitse kroonilisi hädasid, leidis Pärna pressiteate vahendusel.

«Muinsuskaitse on totaalselt alarahastatud, riik kärpis mälestiste toetuseks mõeldud summasid veerandi võrra ja panustab aastas vaid paari miljoniga, kuigi vajadus on 10 korda rohkem,» lausus Pärna.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et ehituspärand on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mis peaks olema põhiseaduse kohaselt riigi erilise hoole all.

«Kolmveerand mälestistest on halvas või avariilises seisukorras. Vastutus nende säilimise eest on lükatud eraomanikele, kes ise ei tohi enda omandit renoveerida, vaid peavad palkama selleks tegevuslubadega ettevõtted, keda on turul piiratud arv. Mälestiste nimekirjade põhjendatus on üle vaatamata, kuigi sellele juhtis aastaid tagasi tähelepanu riigikontroll,» lausus ta.

Pärna nentis, et lootus, et muinsuskaitse alla pääsemine avab omanikule rahakraanid, on väga naiivne. «Pakosta rõhutas, et riigi panus peab olema kordades suurem. Ta nägi maja taga omanikku ja inimest, kes peab võitlema ebaproportsionaalsete omandipiirangute, bürokraatia ja suurte kuludega kultuuripärandi säilitamisel. Muinsuskaitsel on inimeste hulgas tekkinud ei-kuvand, ja seda püüdis peadirektor muuta.»

Pärna küsis, miks ei võiks avalikult arutada Narva vanalinna taastamise, Tartu Toome taassünni, punamonumentide riikliku kaitse alt võtmise või linnahalli saatuse üle. Omanike Keskliit on tema sõnul korduvalt öelnud, et valdavalt nõukogude perioodil loodud muinsuskaitsealad 12 Eesti linnas tuleks kaotada ja asendada vajadusel kohaliku kaitsega, nagu kombeks Lääne-Euroopas.

«Pakosta peatas Sillamäel stalinistliku linnasüdame riigi kaitse alla võtmise ja soovitas seda kaitsta kohalikul omavalitsusel miljööväärtusliku alana. Süsteem hakkas Pakostale vastu ja ta kaotas,» nentis Pärna.

Märksõnad
Tagasi üles