L, 10.12.2022

Eesti lähedal märgatud Putini superjahti jälgis pingsalt ka PPA

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Eesti lähedal märgatud Putini superjahti jälgis pingsalt ka PPA
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaht Graceful (uue nimega Kosatka) 2014. aastal.
Jaht Graceful (uue nimega Kosatka) 2014. aastal. Foto: Carl Groll/www.imago-images.de/scanpix
  • Putini jahti märgati Saaremaa lähedal.
  • Jahi tuvastamiseks kasutati drooni.
  • Läbisõit on jahile lubatud.

Venemaa presidendi Vladimir Putini superjaht, mis Eesti ranniku lähedal kaamerasilma ette jäi, oli politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul ka nende kullipilgu all.

Postimees kirjutas teisipäeval, et Saaremaa ranniku lähedal märgati Forbesi andmetel Putini suuruselt teist superjahti, mida saatis Vene rannikukaitse relvastatud alus. Jahti märkas theyahtphoto.com-i fotograaf Carl Groll, kes luksuslikke meresõidukeid pildistab.

Eesti ranniku lähedal märgatud 81 meetri pikkuse jahi Kosatka (Mõõkvaal) väärtuseks hinnatakse umbkaudu 129 miljonit eurot. Venemaal registreeritud jahil on sisebassein, helikopteriväljak ning sviidid kuni 12 külalisele. Lisaks baarid ja omaniku sviit veinikambriga, mis mahutab kuni 400 pudelit.

Jaht Kosatka, endise nimega Graceful (Graatsiline), on USA sanktsioonide all alates 2. juunist nagu veel kolm arvatavalt Putinile kuuluvat superjahti. Jahi raadioside on laevajälgimisteenistuse MarineTraffic andmetel olnud välja lülitatud alates 30. augustist, mil jaht veel Kaliningradis oli.

PPA mereturvalisuse grupi teenuse omanik Rene Hartõkainen kinnitas, et kirjeldatud mootorjaht sisenes 25. septembril kell 11.28 Eesti majandusvööndisse 21,8 meremiili kaugusel. Mootorjahil ei olnud sisse lülitatud AIS ning aluse visuaalseks tuvastamiseks kaasati koostööpartneri EMSA droon. Mootorjaht liikus tema sõnul kogu aja Eesti majandusvööndis ning väljus 26. septembril kell 00.26. Jahi liikumist jälgis PPA pidevalt mereseireradaritega.

Ta selgitas, et välisriigi tsiviillaevad võivad Eesti territoriaalmerest läbi sõita, kuid peavad järgima rahumeelse läbisõidu tingimusi. «Need tingimused on sätestatud rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni ja Eesti riigipiiri seadusega. Antud juhul liikus mootorjaht Graceful majandusvööndis ning rahvusvahelise mereõiguse kohaselt on seal kõikide riikide laevadel liikumisvabadus ja rannikuriik ei saa nende liikumist takistada.»

Hartõkainen ütles sedagi, et praegu kehtestatud sanktsioonide järgi ei lubata Venemaa Föderatsiooni (VF) lipu all sõitvaid laevu Euroopa Liidu liikmesriigi sadamasse. «Kui Vene lipu all olev laev on mõne liikmesriigi sadamas, saavad selle riigi ametiasutused sanktsioonialuse laeva sadamast väljumist keelata või selle kohtu otsusega arestida. Kui Vene lipu all sõitev laev teostab läbisõitu majandusvööndis, siis rannikuriigil puudub õiguslik alus (välja arvatud narkootikumide veos, piraatlus, orjandus) selle kinnipidamiseks.»

Küsimusele, et kas on teada, kuhu Putini jaht edasi suundus, vastas Hartõkainen, et mootorjaht sisenes Eesti majandusvööndist väljudes Venemaa Föderatsiooni vetesse ja liikus edasi Peterburi poole.

Välisministeerium jäi juhtumit kommenteerides napisõnaliseks: «Pärast selle aasta 16. aprilli on keelatud lubada siseneda Venemaa lipu all registreeritud alustel liidu territooriumil asuvatesse sadamatesse ja pärast 29. juulit lüüsidesse, välja arvatud lüüsidesse sisenemine liidu territooriumilt lahkumise eesmärgil.»

Märksõnad
Tagasi üles