K, 30.11.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: Eesti 200 suudab valimistel teha vähemalt kolmanda tulemuse

Ulla Länts
, ajakirjanik
Kristina Kallas: Eesti 200 suudab valimistel teha vähemalt kolmanda tulemuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9

Erakond Eesti 200 valib nädalavahetusel uut juhti. Miks seda tarvis on ja kuidas valmistutakse riigikogu valimisteks, sellest räägime Postimehe otsesaates erakonna praeguse juhi Kristina Kallasega.

Riigikogu valimisteni on jäänud väga vähe aega, miks te peaksite erakonnale uue juhi valima?

Kuna erakonna senise juhi ja senise juhatuse mandaat lõpeb. Meil on kaheaastane periood, mis sai 10. oktoobril läbi.

Teil on kaks vastaskandidaati - Lauri Hussar ja Hendrik Terras, olete erakonnas omavahel ka debatte pidanud, kui erinevad teie seisukohad on?

Eks nende erakonnasiseste debattide probleem on ju selles, et seisukohad tegelikult ei erine. Need seisukohad, mis erakond on võtnud, ei ole minu isiklikud seisukohad, need on koos Lauri, Hendriku, juhatuse ja erakonna liikmetega välja töötatud. Me erineme võib-olla ehk rõhuasetustes, et mis peaks olema see kõige olulisem, mida Eesti 200 teeb ja miks meie erakonda Eesti poliitikasse vaja on. Minu jaoks on tähtis, et suudaksime kogu Eesti poliitilist kultuuri juhtida nii, et rapsides ja ilma mõjuanalüüsideta ei tehtaks selliseid ühepäevaliblika otsuseid. Peretoetuste süsteem on siin hea näide, kellelgi tuli soov ja see surutigi läbi, aga mis selle mõju on, mida see suures plaanis annab, seda me tegelikult ei tea. Mina soovin, et me selliseid otsuseid ei teeks, et meil oleks selge visioon, kuidas Eestis heaolutaseme tõusu saavutada. Lauri jaoks on oluline julgeolek, eestimeelsus ning Eesti eest seismine ja Hendrik noore inimesena juhib tähelepanu, et oleme järgmise põlvkonna erakond ja peaksime rääkima ka sellest, mis noortele korda läheb.

Miks on Erakonda Eesti 200 Eesti poliitikasse vaja?

Kui Eesti 200 täna poliitikas ei oleks, siis ei suudetaks absoluutselt keskenduda sellele, mis on Eesti riigile pikas plaanis oluline. Arvan, et poliitilist rähklemist ja kaklemist vanade erakondade vahel, oleks oluliselt rohkem. Meie oleme see poliitiline jõud, kes tahab ikkagi tuua pika plaaniga mõtlemist, ükskõik, kas see on energeetikas, hariduses, maksusüsteemis või Eesti riigieelarve tegemisel ning tõmmata natuke tagasi seda populistlikku joont, mis on kõikides erakondades tugevalt sees ja mis hakkab eriti välja lööma enne valimisi. Kindlasti on Eesti poliitikasse vaja uusi inimesi. Läti valimised oli hea näide sellest, et muutuste järele on väga suur vajadus, Läti valija vahetas välja kaks kolmandikku Läti parlamendist, 10 ministrit ei saanud parlamenti sisse ja see näitab, et rahulolematus pikaaegselt poliitikas olnud inimestega on väga suur. Arvan, et just kriisiajal on vaja, et toimuks vahetus, et tuleksid uued inimesed uue värske energiaga ning uute ideedega.

Milline on teie enda positsioon erakonna juhi valimistel, kui paljud erakonna liikmed võiksid teid toetada?

Erakonna siseselt reitingute mõõtmist ju ei tehta, aga ma tunnen ennast üsna kindlalt. Toetus sellele, kuidas ma erakonda seni juhtinud olen ja rahulolu sellega, kuhu Eesti 200 tänaseks on jõudnud, on erakonnas päris suur.

Kui eelmistel riigikogu valimistel selgus, et Eesti 200 jäi napilt parlamendist välja, siis te hetkeks nagu kõhklesite, et kas erakond peab järgmiste valimisteni vastu.

Ma olin lihtsalt väga väsinud, mul oli vaja korralikult välja magada. Umbes kolmandal päeval pärast valimistulemuste selgeks saamist, oli meil juhatuse koosolek, kus osalesid ka piirkondade juhid ja seal oli meeleolu väga selge - mitte mingil juhul ei tohi püssi nurka visata. Tegelikult see toetus 4,6 protsenti ja see 0,4 protsenti, mis puudu jäi, näitas, et nõudlus sellise poliitika järgi, mida Eesti 200 kehastab, on olemas. Enne eelmisi riigikogu valimisi oli meil liiga vähe aega, tulime liiga hilja pildile ja tegime võib-olla kampaanias teatud vigu, mida noored poliitikud ikka teevad. Nii et sai otsustatud, et peame edasi tegutsema.

Millise sõnumiga te nendele valimistele lähete?

Põhisõnum on ikka see, et Eesti poliitika vajab muutust, Eesti poliitika vajab uut energiat, uut jõudu, uusi inimesi, et me kriisidest välja tuleksime. Mitte nii, et me lihtsalt veame, ennast kriisist kuidagi välja, nagu täna toimub. Energiakriisist me ju tegelikult veame end vaevu välja. Vaja oleks reformikava, kuidas tulla sellest välja tugevamana. Meil on see plaan olemas ja ma loodan, et see on olemas ka valitsusel. Meie sõnum valijale on, et vaja on professionaalset juhtimist ja me pakume professionaalset juhtimist.

Kui vaadata erakondade reitinguid, siis mida siit välja lugeda, mida lugeda välja nii suurest EKRE toetuse tõusust?

Ma loen sellest välja, et rahulolematus üldise olukorra ja ka valitsuse tööga on kasvamas ja väga õigustatult kasvamas. Valitsus ei ole suutnud juhtida neid kriise, mis meil täna on. Eelkõige just energiakriis, aga ka majanduskriis, sest hinnatõus on üks selle indikaatoreid. Neid kriise tuleks juhtida nii, et inimestel oleks kindlustunne, et probleemid on kontrolli all, aga seda tunnet ei ole. EKRE suudab muidugi väga oskuslikult inimestele puru silma ajada, öeldes, et kolme sendine elekter kilovattunnist on võimalik. Me kõik teame, et see ei ole võimalik.

Millise riigi rahakoti seisu tänane valitsus tulevasele valitsusele jätab?

Tänane valitsus jätab tulevasele valitsusele väga halva rahakoti seisu. Ma arvan, et nii halba rahakoti seisu ei ole mitte ükski valitsus eelmiselt valitsuselt saanud, kui ühekskümnendate Vene majanduskriisi aegne eelarve välja arvata. Ka siis anti järgmisele valitsusele üle väga halvas seisus eelarve, kuna enne valimisi hakati väga palju lubama. Kaja Kallase valitsemise all on kahe aastaga kahjuks jätkunud see trend, mis oli Jüri Ratase valitsemise ajal ehk siis riigi pikaajalised kulud on kontrolli alt väljas. Kahjuks on kulude suurenemine ka seadustesse sisse kirjutatud, nii et järgmine valitsus, kes 6. märtsil ametisse astub, peab hakkama tegelema äärmiselt ebapopulaarsete asjadega ehk sisuliselt eelarvekärbetega. Järgmise valitsuse ülesandeks on korraliku riigireformi ära tegemine, selleks, et me saaksime oma pikaajalised kulud kontrolli alla. Kindlasti ei tohi minna kärpima palku, aga selles eelarves on sees ka suur hulk toetuste tõuse, mille mõju on pikas plaanis arusaamatu. Mingit positiivset mõju ei teki sellest tõenäoliselt mitte kunagi, nüüd on küsimus, kas järgmine valitsus julgeb neid otsuseid ümber teha.

Kui suurt valimisedu te Eesti 200-le prognoosite?

Eesti 200 on täiesti võimeline tegema valimistel vähemalt kolmanda tulemuse, mis tähendab minimaalselt 15 kohta parlamendis.

Märksõnad
Tagasi üles