Riik tahab oma kinnistud Kakumäe kaitsealast välja jätta

• Kakumäe kaitseala loomine läheb üle kivide ja kändude.
• Linn on valmis pikkadeks ja kurnavateks läbirääkimisteks.
• Kaitseala loomise arutelu leiab aset oktoobri lõpus.

Tallinna linnavalitsuse plaanile võtta suur tükk Kakumäe poolsaarest kohaliku kaitse alla seisab lisaks kinnisvaraarendajatest eraomanikele vastu ka riigi maa-amet.

Täpsemalt soovib amet riigile kuuluvate kinnistute kaitsealast välja jätmist. Sama soov on ka sealsetel eraomanikel. Teise kohaliku kaitseala, Astangu-Mäeküla piiridesse jääb samuti üks riigi kinnistu, kuid selles maa-amet probleemi ei näe.

Tallinna plaanid luua Astangu-Mäeküla ja Kakumäe kohalikud kaitsealad on kogu Eesti kontekstis pretsedenditud selles mõttes, et esmakordselt moodustatakse kohalik kaitseala eramaadele. Tallinnas on varem loodud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, kuid selle puhul välditi teadlikult eramaade kaitse alla võtmist.

Selleks, et tuleb hakata pidama läbirääkimisi Kakumäe maaomanikest kinnisvaraarendajatega, oli linnavalitsus valmis. Küll aga tuli nagu välk selgest taevast riigi maa-ameti seisukoht. Nimelt on maa-ameti hallata mõned Kakumäel asuvad kinnistud, mis on samuti plaanitud kaitse alla võtta. Kaitseala eelnõu avaliku väljapaneku ajal teatas maa-amet, et riik on huvitatud praegu metsaga kaetud kruntide detailplaneeringute tegemisest.

Krundid raha teenima

«Meie väga suureks üllatuseks teatas riigi maa-amet, et nemad ei poolda metsa kaitse alla võtmist, sest nende arvates oleks õige neid krunte hoonestada. Mina saan sellest aru nii, et maa-amet näeb neid krunte lihtsalt riigile rahateenimise allikana. Meie arvates on selline lähenemine täiesti absurdne,» ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (KE).

Eriti kummalise mulje jätsid linna esindajatele kaks momenti maa-ameti kirjas. Esiteks leidis amet, et kaitseala loomine võib loodusele kasu asemel hoopis kahju teha. «Linnasisese kaitseala moodustamine sellises ulatuses võib hoopis soodustada valglinnastumist, mis kokkuvõttes võib avaldada keskkonnale suuremat kahju,» öeldakse kirjas.

Kiri lõpeb aga hoopis kummalise tõdemusega: «Maa-amet peab oluliseks antud aladel detailplaneeringu(te) koostamist, millega arvestatakse mitmete huvigruppide huve ja eesmärke.»

Niisugune näeb välja üks kinnistu, mille maa-amet tahab täis ehitamise eesmärgil kaitsealast välja arvata.  Foto: Mihkel Maripuu

Kes on eri huvigrupid?

«Erinevate huvigruppide all pidas maa-amet silmas lisaks kohalikule kogukonnale Tallinna elanikkonda laiemalt, kohalikku omavalitsust ning riiki maaomanikuna. Nimelt kehtivas Haabersti linnaosa üldplaneeringus on teatud kinnisasjadele määratud konfliktala maakasutuse juhtotstarve, mis on ala, millele üldplaneering maakasutuse juhtotstarvet ei määra ning mis lahendatakse hiljem koostatava detailplaneeringuga. Ala hoonestamise ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnauuringutest lähtuvalt. Alal tuleb tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Maa-ameti kirjas toodud lause käib üksnes konfliktala maakasutuse juhtotstarbega kinnisasjade kohta. Ülejäänute maaüksuste osas maa-amet kaitseala moodustamise või piiri korrigeerimise vastu ei ole,» selgitas ameti kirjale alla kirjutanud maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind.

«Olukorras, kus meil on olemas riigimaa, mis on metsaga kaetud, ja kus on leitud erinevad väärtuslikud looduskooslused ja see maa asub kaitse alla võetavate rohealade kõrval, isegi arutada selle maa hoonestamist on absurdne,» arvas Svet.

Maa-amet on Sveti sõnul võrdses seisus kõigi teiste maaomanikega, kellel oli võimalus avaliku väljapaneku jooksul oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitada. Küsimusele, kas maa-amet kavatseb kohtusse pöörduda, kui linn nende soove ei arvesta, vastas Lind: «Maa-amet on Tallinna linnale saatnud oma ettepaneku ja ootame sellele vastust. Loodame nendega arutelu käigus kompromissini jõuda.»