Kärss kärnas ja maa külmunud: Tallinnal on lõputult põhjuseid, mis takistavad eestikeelsele õppele üleminekut

Kümnendi lõpuks peaks üleminek eestikeelsele õppele valmis olema. Foto: Mihkel Maripuu

Linnavolikogu tänasel istungil tõstsid opositsioonierakondade esindajad taas üles eestikeelsele õppele ülemineku teema ning soovisid selle ka eelarvestrateegiasse kirja panna, linnavalitsus sellega ei nõustunud.

Eelarvestrateegia ja arengustrateegia «Tallinn 2035» teiseks lugemiseks olid linnavolinikud esitanud 58 muudatusettepanekut, linnavalitsus toetas neist kolme.

«Isamaa on teinud ettepaneku panna paika eestikeelsele haridusele ülemineku lõpptähtaeg ja loetlenud selleks vajalikud meetmed, sama on teinud Reformierakond. Infotunnis te ütlesite, justkui riik peaks kõike tegema. Minu teada koolipidaja on kohalik omavalitsus. Siia võiks ikkagi kirja panna, et üleminek eestikeelsele õppele toimub, kui mitte aastal 2030, siis aastal 2031 või 2032,» ütles Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase volikogus eelarvestrateegia arutelul.

Eelnõu ette kandnud linnapea Mihhail Kõlvart viitas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) ning põhiseadusele, mis annab koolidele võimaluse õppekeelt valida.

«Aga kui rääkida õpetajatest, siis nende puudus pole ammugi vene koolide probleem. See on tänase päeva reaalsus. Haridus- ja teadusminister ütles riigikogu kultuurikomisjonis, et Eestis on praegu puudu 700 õpetajat. Mina ja Tallinna koolide direktorid arvame, et see number on tunduvalt suurem. Aga isegi kui oletada, et puudu on 700 õpetajat, siis tuleb võtta arvesse, et lähtuvalt uuest PGSi redaktsioonist ei kvalifitseeru veel 2300 õpetajat. Ja arvesse tuleb võtta ka seda, et umbes 3000 õpetajat on pensionieas, siis meie perspektiiv aastaks 2035 on vajadus ette valmistada 4000 õpetajat. Aga juba aasta pärast oleks meil vaja 3000 õpetajat, et koolides oleks haridus normaalsel tasemel,» rääkis Kõlvart volikogu kõnepuldist.

«Riik pakub selle vajaduse rahuldamiseks 40–50 õpetajat aastas. Sellise tempoga kulub vajaduste katmiseks 70–90 aastat. See on reaalsus, millega omavalitsused peavad kokku puutuma,» lisas ta.

«Mis puudutab õpetajate puudust, siis selleks riik ju eraldab täiendavaid vahendeid, et olukord läheks paremaks. Tallinnas on jätkuvalt üle 500 õpetaja, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele. Me oleme aastaid sellest rääkinud ja palunud, et linn seal otsustavamalt tegutseks. Minu meelest on see arv nelja aastaga vähenenud 50 õpetaja võrra,» leidis Kase.

Kõlvarti hinnangul vastutab hariduse kvaliteedi ja haridusressursi ning õpetajate kvalifikatsiooni eest riik. Ka see, et teised omavalitsused ostavad õpetajaid üle, on tema sõnul reaalsus, mille vastu ei saa. «Riik on siin välja pakkunud uue meetme, kuidas seda efektiivsemalt teha. Hakkame ühes regioonis maksma õpetajatele 3000 euro suurust palka ja siis vaatame, kuidas õpetajad igalt poolt Ida-Virumaale lähevad. Mina ei tea sellist valemit, et oleks võimalik raha ühest taskust teise tõstes kuidagi rikkamaks saada,» ütles Kõlvart.

Isamaa esitas eelarvestrateegiale kuus muudatusettepanekut, mis olid seotud eestikeelsele õppele üleminekuga. Linnavalisus jättis need kõik arvesse võtmata.

Volikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase hinnangul on oluline, et üleminek eestikeelsele õppele kajastuks ka Tallinna arengudokumentides. Kallas tegi ettepaneku panna rakenduskavasse eesmärgid, et 2030. aastaks on Tallinna venekeelsed munitsipaalkoolid ja riigigümnaasiumid sajaprotsendiliselt üle läinud eesti õppekeelele ning kõik Tallinna koolijuhid valdavad kõrgtasemel eesti keelt.

«Kaheksa aastat on piisav aeg, et välja koolitada kompetentne personal, kes suudab vene koolides eesti keeles õpetada ning teha koolides vajalikud ümberkorraldused. Ka koolijuht peab oskama haridusasutuse asju ajada korrektses eesti keeles, et olla eeskujuks personalile ja õpilastele,» ütles Kallas. Ka EKRE ettepaneku hääletas linnavalitsus maha.