Soov õpetada vene lastele eesti keelt tõi kaasa vallandamise

Kogenud õpetaja Ulvi Ratasepp tahtis õpetada Ida-Viru lastele eesti keelt, kuid slaavi kool sundis ta lahkuma. Pole teada, mis keeles võisid 13. sajandil suhelda Lembitu poeg Meelis ja vürst Vjatško. Foto: Postimees

Näinud oma silmaga ja kuulnud oma kõrvaga, kui hädas on Kohtla-Järvel paljud vene emakeelega kooliõpilased eesti keelega, otsustas ligi kahe kümnendi pikkuse õpetajakogemusega Ulvi Ratasepp anda panuse Ida-Virumaa laste riigikeele oskuse parandamisse, ent kaotas juba vähem kui aasta möödudes sellega seoses töö.

«Isegi eesti lapsel on eestikeelse bioloogiaõpiku järgi raske õppida – mida sa veel vene lapsest tahad?» ütleb Ratasepp, kes oli varem olnud keeleabina toeks Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilastele.

Mullu sügisel asus ta tööle Kohtla-Järve slaavi põhikooli eesti keele õpetaja ametikohale, et vene lapsed saaksid juba 1. klassist paremat eesti keele õpet. Riikliku projekti «Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis» osalisena sai Ratasepa ülesandeks vastutada selle eest, et tema õpilased saavutaksid 3. klassi lõpuks eesti keele oskuse A2 ehk kõige madalamal tasemel, mis võimaldab toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades.