:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2022/10/20/14911537t1h9f6d.jpg)
- Õpetaja sõnul kasutas kool teda ära oma argimurede lahendamiseks.
- Direktor peab eesti keele õpetaja tehtud etteheiteid alusetuks.
- Õpetaja ja direktori vastasseis jõudis töövaidluskomisjoni.
Näinud oma silmaga ja kuulnud oma kõrvaga, kui hädas on Kohtla-Järvel paljud vene emakeelega kooliõpilased eesti keelega, otsustas ligi kahe kümnendi pikkuse õpetajakogemusega Ulvi Ratasepp anda panuse Ida-Virumaa laste riigikeele oskuse parandamisse, ent kaotas juba vähem kui aasta möödudes sellega seoses töö.
«Isegi eesti lapsel on eestikeelse bioloogiaõpiku järgi raske õppida – mida sa veel vene lapsest tahad?» ütleb Ratasepp, kes oli varem olnud keeleabina toeks Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilastele.
Mullu sügisel asus ta tööle Kohtla-Järve slaavi põhikooli eesti keele õpetaja ametikohale, et vene lapsed saaksid juba 1. klassist paremat eesti keele õpet. Riikliku projekti «Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis» osalisena sai Ratasepa ülesandeks vastutada selle eest, et tema õpilased saavutaksid 3. klassi lõpuks eesti keele oskuse A2 ehk kõige madalamal tasemel, mis võimaldab toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades.
«Juhtkonna visioon oli, et mina osalegu kõigis eestikeelsetes tundides ja rääkigu lastega eesti keeles,» kirjeldab Ratasepp. «Direktor käis aeg-ajalt klassiuksel piilumas, kas ma olen ikka klassis, ja oli esialgu rahul, et olen klassiga koos.» Eestikeelseid tunde oli tema 1. klassil nädalas kümme, sh kolm eesti keele tundi. Enamikus tundides osales ta abiõpetajana.
Kuna koormus tundus Ratasepa sõnul algul väike, töötas ta välja eesti keele täiendava õppe pikapäevarühmas, kus käis ligi pool tema klassi õpilastest, ja tegi individuaalõpet paarile nõrgemale õpilasele, kellest üks oli talle öelnud, et tänu neile tundidele sai eesti keelest tema lemmikaine. «Kooli juhtkond ei pidanud pikapäevarühmas tehtavat aga millekski,» lausub Ratasepp.
/nginx/o/2022/10/20/14911538t1h9a48.jpg)
Hüvitiseks vaba aeg
Küll aga asus kooli juhtkond teda esimese poolaasta keskpaigast üha rohkem rakendama puuduvate õpetajate asendajana, mida riiklikus projektis osalemise tingimused ette ei näinud. Ratasepa arvepidamise järgi kogunes asendustunde, sh ka teises ja kolmandas kooliastmes, veebruari keskpaigaks 116. Kokku asendas ta kaheksat õpetajat üheksas eri aines, mis tema sõnul näitab, et kool kasutas eesti keele õpetamise projekti oma igapäevamurede lahendamiseks.
«Eesti keele õpetamine ei olnud juhtkonnale prioriteet,» ütleb Ratasepp. «Neil oli mugav kasutada mind igal pool mujal.»
Kooli direktor Svetlana Vladimirova lausub, et ajutiselt puuduvate õpetajate asendamine on õppetöö järjepidevuse tagamiseks tavaline koolipraktika ning Ratasepp sai suurenenud töökoormuse eest kompensatsiooni vaba ajana.
Kool tegi Ratasepa sõnul teisigi asju nii, nagu projekti reeglid ette ei näinud: alates sellest, et ei toimunud kooli juhtidega meeskonnatööd, ja lõpetades sellega, et kevadel projekti poolt eraldatud raha õppevahendite ostuks ei jõudnudki projektiõpetaja ega eesti keele õpetajateni. Samuti asendas kool projektis osalema pidanud klassiõpetaja kõrvalise inimesega. «Meid pandi lihtsalt fakti ette,» sõnab Ratasepp.
Vladimirova väidab, et need etteheited kooli juhtkonnale on alusetud, sest sujuva koostöö, sh meeskonnatöö eest pidi vastutama Ratasepp. (Projekti juhendis on siiski kirjas, et projektis osalemiseks moodustab meeskonna kool.) Vladimirova väidab ka, et Ratasepp vajas juhtkonnalt pidevat juhendamist ja suunamist ning sai iseseisvalt õpilastega tööd alustada alles kevadest.
Ratasepa sõnul oli see tingitud tõsiasjast, et kooli juhtkond oli seni suunanud ta teistesse klassidesse tunde andma. Näiteks jaanuaris ja veebruaris andis ta eri ainetes 1.–8. õpilastele üle 30 asendustunni.
Teiste õpetajate asendamise kohustus kadus niipea, kui Ratasepp andis talle pandud lisakohustustest teada riikliku projekti vedajatele haridus- ja noorteametis. «Nüüd alles sai pühenduda oma põhitööle,» sõnab ta.
Ületamatud erimeelsused
Arenguvestlusel aprillis oli kooli direktor Vladimirova Ratasepa sõnul öelnud, et tal ei oleks etteheiteid, kui Ratasepp oleks projekti ülesanded tegemata jätnud, aga kooli antud ülesanded vastu võtnud ja ära täitnud.
Vladimirova ütleb, et see väide on alusetu, sest ta ei ole kunagi öelnud, et projekti ülesanded võib täitmata jätta. «Vastupidi, mitu korda olin öelnud, et ta peab kõigepealt oma tööülesandeid täitma kõige paremal moel,» lausub ta.
Mai algul teatas Vladimirova Ratasepale, et ei soovi temaga enam koostööd jätkata. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on kirjas, et slaavi põhikooli ja Ratasepa visioon projektist ja tööülesannetest on erinev ning Ratasepa tehtu ei vasta kooli õppekvaliteedile.
Vladimirova toob Ratasepa lahtilaskmist seletades paralleeli abieluga: kui üks pooltest ei taha erimeelsuste tõttu kooselu enam jätkata, algatab ta lahutuse. «Ütlesin, et arvan, et ta ei sobi sellele kohale,» lausub Vladimirova.
Vladimirova ja Ratasepa vastasseis tuli arutusele ka kohtumisel projekti vedajatega, kes lükkasid direktori ettepaneku Ratasepp töölt eemaldada tagasi.
Projekti juht, haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Viivian Jõemets kinnitab Postimehele, et Ratasepp osales projektiga seotud koolitustel ja esitas vajalikud seireandmed ning kaebusi tema töö suhtes koolitajal ega seiretiimil registreeritud ei ole. Ta lisas, et projekti juhid ei sekku kooli ja õpetaja vaidlusse.
«Kohapeal oli keeruline aru saada, miks see asi nii kaugele oli jõudnud,» lausub Jõemets.
/nginx/o/2022/10/20/14911540t1h3faf.jpg)
Erakorraline ülesütlemine
Vladimirova ütleb, et oli valmis lõpetama Ratasepaga lepingu poolte kokkuleppel ja maksma rahalist hüvitist. Kuid Ratasepp lükkas selle pakkumise tagasi põhjendusega, et eesti keele õpetamise projekti suhtes pole aus, kui ta võib enne kooliaasta lõppu koolitöös enam mitte osaleda ja jääda projekti palgale läbi suve, augusti lõpuni.
Selle peale esitas Vladimirova töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille Ratasepp vaidlustas tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis, väites, et ei ole rikkunud ametijuhendit ega projektis seatud tingimusi ega kohustusi. Kooli etteheite, et ta polnud saanud iseseisvalt oma tööga hakkama, kummutab Ratasepa sõnul tõsiasi, et kooli juhtkond usaldas talle üle saja asendustunni eri ainetes ja kõigis põhikooli astmetes.
Pärast töövaidluskomisjoni sekkumist maksis Kohtla-Järve slaavi põhikool Ratasepale hüvitist 4745 eurot.
«Ma sain küll täieliku võidu, aga mind šokeerib see, millise iseenesestmõistetavusega kooli juhtkond oma möödalaskmiste tunnistamise asemel töötaja vallandab,» ütleb Ratasepp.
Pedagoogid panustavad riigikeele oskuse parandamisse
Neli aastat tagasi haridusministeeriumi algatatud projektiga «Eestikeelne õpetaja haridusasutuses», mille eesmärk on parandada eestikeelsete õpetajate abil muukeelsete laste eesti keele õppe kvaliteeti, on liitunud
- 60 lasteaeda
- 21 kooli
- 151 õpetajat lasteaedades
- 40 õpetajat koolides
ja
- 1790 lasteaialast
- 967 koolilast
Koolijuhte rõõmustab Ida-Viru õpetajate palgakasv
Valitsus on otsustanud hakata Ida-Virumaa koolides eesti keeles õpetavatele pedagoogidele maksma 1,5-kordset tasu, mis tõstab nende palga 3000 euro lähedale. Sellist palganumbrit pole äärmiselt tähtsat tööd tegevad õpetajad mitte kunagi näinud.
Postimees uuris mitmelt Ida-Viru koolijuhilt, kas valitsuse väljakäidud palgatõusu lubadus on pannud pedagooge juba praegu uksele koputama.
Äsja 100-aastaseks saanud Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor Tarmo Post ütleb, et õpetajate palga tõstmine on motivaatorina väga hea. Keegi ei ole praegu helistanud ega ennast Kohtla-Järvele õpetama pakkunud, kuid direktori sõnul on väljahõigatud palganumber elevust tekitanud küll. «See oleks lausa ime, kui tõesti keegi uksele koputama tuleks. Mina olen väga positiivne, sest praegu on väga selge võimalus teha pööre Ida-Virumaal, mida me riigina ei ole suutnud kolmekümne aastaga teha. See on üks võimalus lahendada õpetajate leidmise muret,» räägib Post.
Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait kinnitab, et pärast õpetajate uue palganumbri väljaütlemist on talle kõnesid tehtud ja uuritud võimalust õpetama tulla. Pea kolme tuhande eurose Ida-Virumaa õpetajate palga kohta ütleb Ait: «Mina arvan, et kui õpetaja armastab seda tööd, siis ta oma koolist niisama lihtsalt ei loobu ja ei lähe ainult raha pärast mujale õpetama. Mina loodan väga, et siia tullakse ikka suure missioonitundega. Et õpetaja tuleks Ida-Virumaale mitte raha pärast, vaid selleks, et vene põhikooli lõpetajate eesti keele oskus paraneks.»
Narva eesti gümnaasiumi juhi Uta Kroon-Assafrei sõnul on raha alati motivaator. «Kooliaasta alguses selgub, kes õpetajaks pürgima hakkavad. Ennegi on kandideerinud inimesed, kes tegelikult õpetada ei taha. Üle kahe nädala nad vastu ei pea. Kooli saab tulla vaid see, kes suudab ennast koolis kehtestada ja töötamas ette kujutada,» räägib Kroon-Assafrei. Ta ütleb, et ei usu migratsioonilainet Ida-Virumaale. «Seda pole olnud, et lüpsjad-keevitajad koolidesse tuleksid, tulevad ikka õpetajad, kes leiavad, et see raha aitab neil tuleviku tarbeks paremini startida,» sõnab Kroon-Assafrei.
Kohtla-Järve Ahtme põhikooli direktor Marika Trei ütleb, et praegu tööd pole küsitud. «Need, kes üldse suure palga peale tulla tahavad, peavad arvestama kõiki nõudeid. Neil peab olema magistrikraad, õpetajakutse ja eesti keele oskus C1 tasemel,» nendib Trei. Tema sõnul kandideerivad õpetajaks sageli need, kellel pole mingit sidet haridusega, kuid nõuetele allahindlust ei tehta. «Kui mina seda palganumbrit nägin, hingasin kergendatult, sest tulevikus on mul vaja klassiõpetajaid algklassidele. Ma loodan, et vajalikud õpetajad nende uuenduste tõttu meile tulevad,» rõõmustab Trei. Rahaline motivatsioon on tema sõnul oluline.
Tiina Laura Kimmel