Hooldereformi eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
24. oktoober 2022, 18:50
:format(webp)/nginx/o/2022/09/01/14802347t1h85bf.jpg)
Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu, mis vastuvõtmise korral teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust.
Seaduseelnõu kohaselt investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni, teatas riigikogu pressiteenistus.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on sotsiaalministeeriumis poolteist aastat reformi ette valmistades jõutud lahenduseni, mis muudab eakaid abistavaid teenuseid kättesaadavamaks ja tõstab ka teenuse kvaliteeti paremaks. «Südamevalu lähedase pärast riik kahjuks ära võtta ei saa, küll aga pakkuda tuge ja tingimusi paremaks hoolitsuseks nii hooldekodudes kui päris kodudes. Omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid,» lisas Riisalo.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson tunnustas juba tehtud tööd ja praegust olukorda, mille tulemusel jõuab Eesti hoolekandesüsteemi läbi aegade suurim riigi toetus. «Sellise investeeringuga säästab iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas keskmiselt 6000 eurot. See tähendab, et inimeste kindlustunne lähedaste eest hoolitsemisel kasvab ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. Väga oluline on, et paranevad koduhoolduse teenused,» sõnas ta.
Peterson lisas, et töö hooldereformiga jätkub aktiivselt. «Omavalitsustega veel parema kooskõla saamiseks oleme paika pannud regulaarsed kohtumised, kus anname ülevaateid arengutest ja omavalitsustel on poole aasta jooksul veel aega sisulisteks parandusteks.»
Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole.
Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.
Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis on sageli vähem kulukad, annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 7. november.