P, 27.11.2022

GALERII ⟩ Kalurite protest Toompeal: riigikogu hävitab meie elu

Sergei Svetlov
, Rus.Postimehe ajakirjanik
Kalurite protest Toompeal: riigikogu hävitab meie elu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Riigikogu hoone ees avaldasid hommikul meelt Peipsi kalurid. Protestiti täna lõpphääletusele läinud kalapüügiseaduse muutmise seaduse vastu. Riigikogu saalis aga kiideti seadus heaks – kõigest kolm saadikut oli vastu.  

Endine fileerimisosakonna töötaja Svetlana Kolpakova rääkis Rus.Postimehele, et kui seadusemuudatus võetakse vastu, siis jäävad inimesed töötuks, sest neil, kellel on vähe võrke, ei ole õigust püüda suurt hulka kalu. 

«Näiteks tonn kala päevas on vaja filee jaoks, ent kui on kvoodid 200 kilo juures, siis kalamees püüab selle koguse ühe päevaga. Mida siis fileerijad edasi teevad? Kaluritel on kõik paadid ja püüdmistehnika krediidi peal. Millest neid nüüd kinni maksta? Väikefirmad võivad oma uksed sulgeda,» lausus Kolpakova. 

Kolja Rand OÜ juhatuse liige Konstantin Krehhov lausus, et seadus puudutab vaid väikeseid kalapüügifirmasid. «Inimesed võtsid laenu, investeerisid püügivahenditesse... Inimesed, kes pärast seadusemuudatust Peipsil töötavad, saavad nii napilt kvoote, et nad ei saa edasi eksisteerida,» selgitas Krehhov. 

Enne riigikogus vastu võetud muudatust kehtisid kõikidele ühed kvoodid. «Need, kes proovisid ning töötasid, teenisid tõesti raha ning said endale lubada investeeringuid ning arenemist,» kirjeldas Krehhov. «Suured ettevõtted ei tahtnud seda süsteemi, sest nad ei suuda kalurile väärilist summat maksta püügi eest. Nad määravad oma madalad hinnad ning inimesed ei tule sellistel tingimustel nende juurde tööle,» kirjeldas Krehhov. 

Iga inimene tahaks olla iseenda tööandja ning teenida nii, et saaks pere ära toita, lisas ta. «Individuaalkvoodid jätavad tööta suure osa Peipsi kalameestest. Inimesed, kes praegu Peipsil töötavad, peavad kalapüügist loobuma ning välismaale tööle minema. See viib terve maakonna krahhini,» selgitas Krehhov.

«Ma väga loodan, et riigikogus ei ole selliseid saadikuid, kes mõtlevad ainult viie suure ja rikka kalafirma peale, vaid ikka tavaliste inimeste peale,» lisas ta. 

Mille riigikogu heaks kiitis? 

Seadusemuudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda.

Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada.

Seadust täiendati sättega, mille järgi vähendatakse seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte püügivõimalust kahel järgneval aastal 10 protsendi võrra.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) selgitas pressiteate vahendusel, et individuaalkvoodid suurendavad ettevõtjate kindlustunnet majandustegevuse planeerimisel, võimaldavad paindlikku püügiaega kalurile ning Peipsi kalavarude jätkusuutlikumat majandamist.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli kolm saadikut.

Märksõnad
Tagasi üles